Mahlane kohupiimakook

dsc_0201Olen jätkuvalt kohupiima lainel. Seekord küpsetasin ümmarguses lahtikäivas vormis ja nimetasin ta kohupiimakoogiks. Tahtsin teha hästi kaneelise asja, aga juhtus nii, et kaneeli oli napilt üks teelusikatäis järel, mistap täiendasin maitseid hoopiski vanilliga. Mu kook on väga magus, et piisaks väikesest tükikesest piduliku söömaaja punktiks.

MAHLANE KOHUPIIMAKOOK

6 pakki 200g lahjat kohupiima
6 muna
6-8 spl erütritooli (tee nii magus kui maitseb)
125g võid
2 dl pofiberit
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl kaneeli
Bourboni vanilli teelusikaotsaga (pigem rohkem kui vähem)

Vahusta munad erütritooliga ja sega hulka sulatatud või. Järgmisena läheb taignasse küpsetuspulbri ja maitseainetega segatud pofiber ja kõige lõpuks kohupiim. Mikserda ühtlaseks massiks. Määri koogivorm võiga ja vala tainas vormi. Küpseb 200 kraadi juures 55 minutit.

Tainas oli nii paks, et seda pidi vormi pigem kühveldama kui valama, aga kook ise tuli hästi mahlane. Vanilli maitse ja lõhn käivad üle ja see teeb koogi eriti hõrguks. Jube magus on, kui panna taignasse kaheksa supilusikatäit erütritooli, aga pühadeks sobib selline hästi. Plaan oli süüa kohupiimakooki vahukoore ja moosiga (mõlemad muidugi suhkruta), aga ei raatsinudki sellele enam midagi lisada. Niisamagi on hirmus hea 🙂

Kohupiimavorm

dsc_01193 pk maitsestamata kohupiima (poes on ta nimi enamasti “lahja”)
5 muna
1 dl hapukoort
1 dl pofiberit
1 tl küpsetuspulbrit
6 spl erütritooli
2-3 tl kaneeli
vormi määrimiseks võid

Vahusta munad erütritooliga ja lisa hapukoor. Kuivad ained sega eraldi nõus kokku ja lisa munasegule. Kõige lõpuks mikserda taignasse kohupiimad. Määri ahjuvorm võiga ja vala tainas vormi. Küpseb 180 kraadiga 1 tund.

Ahjust tuli mul välja selline asi:

dsc_0115

dsc_0123Kui jaksad oodata, lase kohupiimavormil enne serveerimist natuke jahtuda. Sõime vormi külmutatud metsmaasikatega ja vaarikatoormoosiga. Meie toormoosile ei ole lisatud mitte midagi, on ainult moosi moodi metsvaarikad, mida võtame sügavkülmikust ja sulatame üles.

Infoks veel, et kui näed müügil kohupiima, mille pakendil on öeldud, et see on “kõrge valgusisaldusega”, siis ära arva, et see midagi head ja olulist tähendab. Erinevate kohupiimade valgusisaldus on üsna sama. Pealegi ei peaks eriti kõrge valgusisaldus olema üldse mingi müügiargument, sest tõsiasi on see, et tänapäeva moodne inimene kipub niigi sööma valku liiga palju. Enamasti ei ole õigustatud palju rohkema valgu söömine kui 1 gramm normaalkaalu kilogrammi kohta (näiteks kui mulle sobiv kehakaal on 70 kg, söön 70 g valku päevas). Nii on kõige lihtsam meeles pidada, aga umbes vahemikku 0,8 kuni 1,5 grammi kehakaalukilogrammi kohta peaks valgutarbimine jääma. Liigne valk muutub me organismis glükoosiks ja see on miski, mida peaksid vältima nii diabeetikud kui kaalulangetajad. Seetõttu on kurjast ka igasugused valgujoogid (enamasti proteiinijoogi nime all), mida spordiklubid promovad – kui tahad kaalust alla saada, siis unusta need ja söö parem päristoitu.

Jenniferi lugu

Avaldan ühe loo Rootsi arsti Andreas Eenfeldti blogist www.kostdoktorn.se, enda vabas tõlkes. See on esialgu gestatsiooni diabeedi ja hiljem 2. tüüpi diabeedi diagnoosi saanud Jenniferi kiri Eenfeldtile.

Hea Andreas,

Minu nimi on Jennifer ja ma olen oma elu muutnud tänu sinule, su kodulehele ja toitumissoovitustele! Alustasin LCHF-iga tänavu veebruaris (2016) ja isegi kui ma pole veel eesmärgini jõudnud, olen ma saavutanud nii palju, et tahan jagada oma lugu sinu ja kõigi teistega.

Avastasin, et mul on diabeet, poole raseduse pealt. Ootasin kaksikuid ja nad olid natuke liiga suured, mistõttu mind uuriti ja leiti, et mu olukord oli täpselt diabeedi piiri peal. Kui ma vaid oleks juba tookord teadnud Diet Doctorist ja LCHF-ist.

Sain kõikvõimalikke toitumissoovitusi, enamus neist soovitasid süüa rasvavaest toitu, palju riisi ja pastat, pidin ainult mõõtma oma veresuhkrut. Ükskõik, mida ma tegin, olid mu suhkrud megakõrged peale iga toidukorda.  Isegi kui ma järgisin soovitusi ülima täpsusega.

Kui nüüd hüpata sellesse aega, kui lapsed olid ära sündinud, siis sain ma teada, et pean andma uuesti proovid kontrollimaks, kas diabeet on alles või mitte. Võimalus oli 50/50. Andsin vereproovid 2010. aastal ja kuna ma ei saanud mingit tagasisidet, arvasin, et probleem on minevikku jäänud.

Tänavu jaanuaris kaalusin 114 kilo, iga kuuga hiilis mõnisada grammi juurde. Tundsin ennast suurema osa ajast halvasti, iga väiksemgi külmetus arenes kurjaks viiruseks. Olin väsinust väsinum. Olin kogu aeg janune ja tundsin ennast tõeliselt kuumana. Kõige raskem oli leida jõudu selleks, et hoolitseda oma aktiivsete kaksikutest poiste eest.

Niisiis ma läksin arsti juurde ja andsin seal paastuvereproovi. Tulemus oli nii katastroofiline, et arst ei uskunud, et olen paastunud! Peale veel kolme vereproovi käisin arsti juures, kes pani mulle 2. tüüpi diabeedi diagnoosi. Aja jooksul olin teinud natuke uurimistööd ja leidnud sinu kodulehe. Läksin arsti vastuvõtule olles valmis vastuseisuks, aga mul oli õnne. Mu arstil oli tütar, kellel oli samuti diabeet ja sain soovituse ignoreerida riiklikke toitumissoovitusi ja selle asemel järgida LCHF-i (vähe süsivesikuid, palju rasva). Igatahes Metformin kirjutati mulle välja.

Kolm kuud hiljem olin ma kaotanud kaalust 19 kilo ja vereproovid näitasid, et mu suhkrud on normaalsel tasemel, ei olnud enam diabeedivahemikus! Lõpetasin Metforminiga ja püsisin oma menüü juures.

Nüüd on sellest möödas kaheksa kuud kui alustasin LCHF-iga ja ma olen kaotanud kaalust 41 kilo. Võin kanda oma “peenikese mina riideid” ja räägin kõigile su kodulehest. Paljud on minuga samale rongile hüpanud. Ma ei pöördu mitte kunagi tagasi oma varasema elustiili juurde! Tunnen ennast suurepäraselt ja olen nii palju rõõmsameelsem, tervem ja aktiivsem. Mu toetav arst on nii uhke mu üle, et nimetab mind LCHF-i reklaaminäoks!!!!

Suur tänu kõige eest, mida sa teed teiste aitamiseks! See on hindamatu ja see päästab elusid.

Jennifer

P.S. Peame oma mehega tapaserestorani ja oleme paljud road muutnud LCHF-iks.