Küpsetasin kukleid, retsepti võtsin Kadi LCHF-kokaraamatust, kus need on leheküljel 134 õhuliste pofiberist kuklite nime all. Minul need kuklid nii väga õhulised ei tulnud ja pildi järgi näevad ka millegipärast krobelised välja, aga maitse on ilmselgesti sama.
50g võid
2 muna
2 dl rasvast jogurtit või hapukoort (mul oli hapukoor)
3/4 tl soola
2 tl küpsetuspulbrit
2 dl mandlijahu
1 dl pofiberit
2 sl fiberhuski
2 tl seesamiseemneid (originaalretseptis olid mooniseemned)
Sega kõik kokku (või sulata enne) ja lase taignal 5-10 minutit seista. Taignast saab 6 suuremat või 12 väiksemat kuklit, ma neid veeretama ei hakanud nagu raamatus õpetati, vaid tõstsin pallid kahe supilusikaga manööverdades pannile. Retseptis oli soovitus küpsetada 175 kraadiga 15-20 minutit, aga minu ahjuga jäi seda väheks. Keerasin peale 20 minutit küpsemist temperatuuri 200 peale ja hoidsin kukleid veel 10 minutit ahjus. Nii et katsetamise asi. Täitsa mõnusad tulid välja.
Kas kasutasid päris fiberhuski (jahvatatud peent pulbrit) või tavalist ilma jahvatamata psülliumit (seemnekestad)? Mul tulid need kuklid ka esimest korda tavalise jahvatamata psülliumiga tehes samasugused lamedamad ja krobelisemad, aga edaspidi, kui olen teinud päris fiberhuskiga, on alati siledad ja õhulised tulnud. Võimalik, et asi on ka erinevates mandlijahudes. Ma olen teinud Meira ja Sallineni mandlijahuga, aga nendes ei ole erinevust näinud. Samuti ei ole erinevust näinud hapukoore või rasvase jogurti kasutamisel.
Mul oli päris fiberhusk. Aga ma oskan igasuguste jahudega krobelisi saiu teha, sest ei taha käsi määrida ja päkerdan pätsid lusikate abil kokku 🙂 Täna tegin kookosjahuga ja pofiberiga magusaid saiu ja samasugused krobelised on. Kui tainas on üsna paks ja korralikult käte vahel veeretada ei viitsi, siis tulevad sellised. Maitse ei muutu 🙂
? siis asi selge, ma veeretan ja silun märgade käte vahel neid kukleid.