Artikkel maakonnalehele

Raplamaa Sõnumite ajakirjanik tegi minuga intervjuu nende lisalehele Tervise Edendaja, ilmunud lugu on täies mahus ka veebis loetav: Tervisejuht Ülle Raavel inspireerib inimesi võtma ise oma tervise eest vastutust. Küsimusi tuli mulle tegelikult kümme, neist kaheksale vastasin, aga lehte mahtus ainult kolm. Kulutasin vastuste vormimisele üksjagu aega, sellepärast on kahju, et suurem osa loost kõrvale jäeti. Olgu siinkohal see viga parandatud, kopeerin algse loo täies mahus:

Kuidas jõudsid blogi pidamiseni?
Mõte teha üks selline leht küpses õpingute käigus. Seminaritöid tehes avastasin, et teadusuurimused kinnitavad juba rohkem kui viimased kümme aastat, et diabeetik saavutab parima glükeemilise kontrolli siis, kui vähendab oma menüüs oluliselt süsivesikute hulka. Meil soovitatakse 2. tüüpi diabeediga süüa 150 kuni 300 grammi süsivesikuid päevas ja need on riiklikud soovitused. Samas uuringud kinnitavad juba aastaid, et 2. tüüpi diabeedi korral on parim maksimaalselt 50 grammi süsivesikuid päevas. Isegi meie diabeediliit soovitab diabeetikul süüa vahepaladena kooki ja magusat puuvilja, rääkimata neist trükistest, mida arsti ukse tagant leida võib ja mille autoriks on ravimifirmad. Viimaseks piisaks karikas sai avastus, et paljudel lapsena 1. tüüpi diabeedi diagnoosi saanutel on juba kolmekümneseks saades varbad tuimad ja nägemine kahjustatud. Seda ei juhtuks, kui neile ei kinnitataks, et süüa võib kõike. Olukord diabeetikute nõustamises masendas sedavõrd, et tundsin vajadust sekkuda.

Mis teemasid sinu blogi puudutab, millest kirjutad?
Suurem osa postitusi on retseptid, kust suhkrut ja tärklist kui peamiseid veresuhkru hüpitajaid ei leia. On gluteenivabade leibade-saiade retsepte ja suhkruta magustoite. Suhkru asemel on mu retseptides erütritool, aga võib kasutada ka steviat. Propageerin puhast kodutoitu, kus süsivesikuterikkad komponendid nagu kartul, riis ja pasta on asendatud köögiviljaga. Kirjutan ka artikleid sellest, miks kaal ei lange ja miks vähendatud süsivesikutesisaldusega menüü on erinevat tüüpi diabeediga inimestele hea. Üritan inspireerida inimesi võtma ise oma tervise eest vastutust, sellepärast jagan mitmeid diabeetikute edulugusid.

Kes on sinu lugejad, kellele blogi on suunatud?
Kui blogi tegin, olin kindel, et see kõnetab peamiselt rasvunuid ja 2. tüüpi diabeediga inimesi, sest mõlemal juhul on probleemide põhjuseks insuliini liig, mille vähendamist mu süsivesikuvaesed menüüd soodustavad. Üllatuseks avastasin, et palju suuremas hädas on 1. tüüpi diabeediga inimesed ja just neilt hakkas tulema abiküsimisi, olen neid nõustanud nii meilitsi kui facebook´i privaatvestluses. See on mul vabatahtlik töö ja samas ka osa õpingutest. Kahjuks on 1. tüüpi diabeetiku toitumise kohta vähe teadusuuringuid. Üks reegel kehtib siiski kõigile – ühtlaselt vähe süsivesikuid läbi päeva päästab veresuhkru suurest kõikumisest.

Milline on olnud tagasiside lugejatelt?
Tagasiside on olnud väga positiivne. Olen saanud tänukirju neilt, kes aastaid ülekaaluga ja isudega kimpus olnud ja alles vähendatud süsivesikutega menüül oma kaalu langema pannud. Mu enda jaoks on suurim töövõit see, kui 1. tüüpi diabeediga noor, kes pole aastaid saanud hüpode hirmus öösiti rahulikult magada, kirjutab, et tal pole olnud enam ühtegi hüpoglükeemia episoodi mitme kuu jooksul, ometi oli neid varem mitu korda nädalas. Tagasiside innustab teema kohta veelgi rohkem teada saama.

Kui palju regulaarseid lugejaid sinu lehele igapäevaselt satub?
Kui ma pikalt midagi kirjutanud pole, käib blogis mõnikümmend inimest päevas, aga populaarsematele kirjutistele koguneb lühikese ajaga tuhandeid lugejaid, sest neid jagatakse sotsiaalmeedias palju. Uued lugejad tulevad peamiselt guugeldades, enamasti on need diabeetikud, kes otsivad abi. Mingi hulk tuleb ka neti.ee kaudu, kus meditsiini alajaotuses on mu blogi esindatud üksikteemade all.

Õpid tervisejuhiks. Miks, mida see sulle annab ja mida tervisejuht teeb?
Olen elu jooksul omandanud mitu eriala ja iga kord kui uut ametit õpin, küsitakse, et milleks sulle see. Aga sellepärast, et õppimine on üks parimaid asju, mida inimene üldse oma eluga teha saab. Tervisejuhiks läksin õppima peale seda, kui olin enda peal avastanud, et „kalorid sisse – kalorid välja“ teooria millegipärast 40+ vanuses enam ei toimi. Tahtsin süvitsi teada, mis inimese kehas toimub, meie õppekava on toitumisnõustamise suunaga. Tervisejuhi tööpõld on muidugi palju laiem, saame teadmised, mida vajab kaasaegne tervisedendaja. Üks selline peaks töötama igas kohalikus omavalitsuses. Üks kõrgharidusega toitumisnõustaja peaks olema igas raviasutuses, aga erinevalt Põhjamaadest meil kahjuks riiklikult sellist süsteemi ei rahastata.
Tervisejuhina on mu kohustus märgata ja reageerida. Kevadel näiteks saatsime õpingukaaslastega märgukirja sotsiaalministeeriumile, et juhtida tähelepanu määrusele, milles toodud toitumissoovitused haiglate ja hoolekandeasutuste diabeedimenüüdele on aegunud ega ole teaduspõhised. Lisaks on meie lasteaedade ja koolide menüüd ilmselt nõukaaegse igandina väga suhkrurohked, ikka veel pakutakse magustoite nagu oleks iga päev pidupäev. Tervisejuhi asi on neid asju märgata ja muuta.

Kas oled ise toitumisnõustamist saanud kelleltki või sellist nõu otsinud?
Otseselt konsultatsiooni pole saanud, kuni kuldse keskeani polnud mul selleks ka mingit vajadust. Enne ülikooli minemist leidsin oma küsimustele vastused internetist rootsi- ja ingliskeelsetelt lehtedelt ja erialasest kirjandusest. Olen endale aastatega kogunud päris kena ingliskeelse raamatukogu, millest mul nüüd õpingutes palju abi on.

Kas oskad soovitada, kust võiks Raplamaa inimene toitumisnõustamist leida?
Ei oska kedagi soovitada, Eestis on üldse vast paar suuremat tegijat, kelle nõuannetest võib abi olla, aga valdavalt on nende soovitused suunatud noorele tervele inimesele. Me kõik oleme erinevad ja toitumisnõu saab olla ainult väga personaalne, aga on üks reegel, mida peaksime kõik järgima – söö puhast päristoitu, enamasti taimset, mitte liiga palju ja mitte liiga tihti. Kui inimene suudab meeles pidada, et põhiosa toidust olgu erinevad köögiviljad, siis polegi tal toitumisnõustaja abi vaja.

 

FacebookTwitterEmail

Küüslaugune suvikõrvits

 1,4 kg suvikõrvitsat (või nii palju kui pannile mahub), 3 suurt küüslauguküünt, kuuseriisikad ning praadimiseks võid ja extra virgin oliiviõli, natuke soola ka. Kõigepealt kuumutada peeneks hakitud küüslauk pannil või ja oliiviõli segus, siis lisada tükeldatud suvikõrvits ja hautada see kaane all pehmeks, kõige lõpuks segada hulka eelnevalt praetud kuuseriisikad.

Kuuseriisikaid praen alati tavalise võiga lihtsalt maitse pärast, aga panniroa tegemisel panen lisaks ka oliiviõli, et toidu rasvhappeline koostis oleks tasakaalustatum. Seened võib vabalt ära jätta, lisasin neid täna lihtsalt sellepärast, et eile õhtul need metsast välja tõin. Küüslauguse suvikõrvitsaroaga on hea asendada kartulit või muud süsivesikurikast, millele tavaliselt kaste juurde tehakse ja liha- või kalatükk lisatakse.

Suvikõrvits kartuli asemel hoiab veresuhkru stabiilsena ning sobib seetõttu mistahes tüüpi diabeediga inimestele lõuna- või õhtusöögiks, aga muidugi on see üks kena söök ka kaalulangetajale.

Siia lõppu sobib üks filmisoovitus, veel mõni päev on ETV2 peal järelvaadatav “Toidu kaitseks”, kust jäi kõlama põhimõte, mida minagi katkematult propageerin – kui tahate terved olla, siis sööge päris toitu, seda ehtsat algupärast, mida peab ise valmistama, mitte liiga palju ja enamasti taimset.

FacebookTwitterEmail

Märgukiri Sotsiaalministeeriumile

Saatsin 1. juunil enda ja kaastudengite nimel Sotsiaalministeeriumile märgukirja, et juhtida tähelepanu aegunud nõuetele määruses, mille järgi toimub diabeetikute toitlustamine meie tervishoiu- ja hoolekandeasutustes. Ministeeriumist pidanuks vastus tulema 30 päeva jooksul, see aeg on täis, aga mingit vastust ei ole tulnud peale selle, et kiri on kätte saadud. Täna saatsin sama märgukirja uuesti lootuses, et keegi ikka võtab vaevaks teemasse süveneda.

Märgukiri ise on selline:

 EDIT: 18. juulil 2017 tuli meie märgukirjale vastus:

Lugupeetud Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tervisejuhi eriala üliõpilased,

suur tänu tähelepanu juhtimast antud asjaolule. Seoses uue rahvatervise seaduse eelnõuga on plaanis uuendada ka kõiki selle alla kuuluvaid rakendusakte sh. sotsiaalministri 14.11.2002 määrust nr 131 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutustes”. Hetkel oleme alustanud määruse kavandi väljatöötamist.

Tugineme määruse uuendamisel tõenduspõhisusele ning kindlasti töötame läbi ka teie poolt saadetud teadusartiklid.

Lugupidamisega,
Sille Pihlak
Sotsiaalministeerium
Rahvatervise osakond
Peaspetsialist

FacebookTwitterEmail

Lillkapsapõhjaga pitsa

Siin blogis juba on üks lillkapsapõhjaga pitsa, aga seekord tegin teisiti. Jätsin põhjast juustu ära ja pitsapõhi koosneb ainult ühest suurest lillkapsast ja neljast munast, maitseks panin soola ja purustatud musta pipart. Lillkapsa lasin köögikombainis lõiketeraga peeneks. Taignale ma küpsetuspaberit alla ei pane, sest see vettiks kapsamahlast läbi, määrin panni või, searasva või oliiviõliga. Küpsetasin kõigepealt põhja 10-15 minutit 220 kraadiga, siis laotasin selle peale tomatipasta. Hakkliha ja šampinjonid praadisin läbi ja laotasin koos ülejäänud kraamiga põhjale, küpsetasin 20 minutit samal temperatuuril. Kuna pitsa on suur, siis on siin valikuid igale maitsele, üks ots on jalapenodega ja teine pärlsibulatega.

TAIGEN:
4 muna
1 suur lillkapsas
soola, purustatud musta pipart

KATE:
400-500 g tomatipastat
500 g hakkliha
250 g šampinjone
1 punane paprika
1 kollane paprika
3 marineeritud kurki
pärlsibulaid
jalapenorattaid
300-400 g riivjuustu
oreganot

Lillkapsataigen jääb juustuta üsna pehme ja kipub pudisema, mistap kuumalt kandilist tükki lõigata on keeruline, aga jahtunud pitsast saab kenad suured ruudud lõigata küll ja need seisavad väga hästi koos.

Meil kodus visatakse üldiselt selle üle nalja, et “lillkapsa maitset ei ole üldse tunda!”, kui järjekordselt alternatiivtaignast küpsetan, aga seekord, kui mees seda ütles, ta tõesti mõtles nii. Rohke pitsakate peidab lillkapsapõhja maitse ära ja pitsa on tõesti nagu päris, ainult krõbedaid taignaservi ei ole, millega maiustada. Mõnus tervislik valik.

FacebookTwitterEmail

Esimene Tervisesäuts

Reklaamin terviselehte, mille koostasin ülikoolis kevadsemestri praktikatööna. See leht on kokku pandud meie kursuse tervisejuhtide kirjutistest, küljendada aitas seda mu mees Martti, kes õpib samas rakendusinformaatikat. Kuna ajaleht mul individuaalne töö oli, sai ta ka üsna mu enda nägu, nimegi mõtlesin talle ise välja, aga ma loodan, et see Tervisesäuts ei jää viimaseks ja järgmised kursused terviselehest traditsiooni teevad.

Siin ta on, Tervisesäutsu veebiversioon.

FacebookTwitterEmail

Räägin ajakirjas Tiiu toidust ja tervisest


Ajakirja Tiiu 2017 juunikuu numbris räägin toidust ja tervisest. Siinse blogi aadress on ka loo lõpus ära trükitud, mille eest olen tänulik. Pealkirja on viga sisse lipsanud, seda ma kahjuks enne üle vaadata ei saanud – ma pole loobunud süsivesikutest ega soovita täielikku loobumist mitte kellelegi, sest nii võib jääda toitainetevaegusse. Minu süsivesikud tulevad köögiviljast, pähklitest, seemnetest ja marjadest.

FacebookTwitterEmail

Hapukoorekuklid

DSC_0018 Siin blogis on ühed sarnased kuklid juba olemas, aga mängisin koostisosad igatepidi ringi ja sain hoopis mõnusamad vetruvad pallid. Olen neid kukleid teinud ka nii, et panen taignasse võid, mis teeb küll maitse mõnusaks, aga kui nagunii neile pärast võid peale määrin, siis pole mõtet seda veel taignasse panna.

HAPUKOOREKUKLID (13 tk)

3 dl kookosjahu
2,5 – 3 spl fiberhuski
2 tl küpsetuspulbrit
2,5 dl hapukoort
5 muna
0,5 tl soola

Vahusta munad, lisa hapukoor ja sool. Kuivad ained sega eraldi nõus ja keera siis kõik taignaks kokku. Fiberhuski pane algul vähem kui retseptis, oota vahepeal kuni paisub. Fiberhuski hulk oleneb kookosjahust, need on väga erinevad selle poolest, et osad jahud imavad palju vedelikke endasse ja teised mitte nii väga. Mul oli täna Konsumist ostetud East Endi kookosjahu (6,4g süsivesikuid 100g-s), mis on üsna jämeda jahvatusega ja sellisele lähebki umbes 3 spl fiberhuski hulka. Tainas peab olema nii paks, et saiakesi saab mugavalt käte vahel palliks veeretada. Küpsevad need kuklid 200 kraadiga 25 minutit.

Mulle meeldib selle taigna juures, et kuklid jäävad mõnusasti õhulised ja vetruvad. Saiu on mugav pooleks lõigata ja neile võid peale määrida. Sobivad söömiseks nii soolase kui magusa kattega (ilma suhkruta, muidugi). Kenad kiudaineallikad on nad ka. Õudselt mõnusad 🙂

FacebookTwitterEmail

Ketogeense toitumise juhis algajatele

Vahendan siia omas vabas tõlkes ja pisut kärbituna suurepärase juhise, kuidas ketogeensel toitumisel olles langetada kaalu ja hallata diabeeti (vähendada ravimite võtmist või 2. tüüpi diabeedi puhul neist ka täiesti vabaks saada). Artikli autor Rudy Mower on teinud ära suure töö ja leidnud oma väidetele taha mitukümmend teadusuurimust, mille ka kõik siia lingin. Kui tahad kaalu langetada ja seda ka ilma vaevata hoida või saada kontrolli alla oma diabeet, siis pole olemas paremat toitumisviisi kui vähendatud süsivesikutega toitumine. Julgen väita isegi seda, et alates keskeast on see enamusele ainuvõimalik moodus üldse oma kehakaalu kontrolli alla saamiseks, sest siin ei loeta kilokaloreid, mis on vanemas eas hormonaalsete muutuste tõttu tühi töö ja pole jätkusuutlik, vaid tegeletakse oma insuliinitasemega. Rasvumine on hormonaalne probleem, mitte su laiskus ja aplus, jäta see meelde!

P.S. Sõna “dieet” tuleb lugeda mõisteks “toitumine” nii nagu seda enamasti ingliskeelses maailmas mõistetakse. Ketogeenne dieet = ketogeenne toitumine.

Siin see lugu on, täisteksti teiab järgmiselt aadressilt:
The Ketogenic Diet 101: A Detailed Beginner´s Guide

Ketogeenne dieet on low-carb/high-fat (vähe süsivesikuid ja palju rasva) toitumine, mis pakub rohkesti tervisekasu. Üle 20 uurimuse näitavad, et selline dieet võib aidata sul langetada kaalu ja parandada tervist (1). Ketogeensest dieedist on kasu isegi diabeedi, vähi, epilepsia ja Alzheimeri tõve korral (2, 3, 4, 5). See artikkel on detailne ketogeense dieedi juhis algajatele. See sisaldab kõike, mida pead teadma.

Mis on ketogeenne dieet?

Ketogeenne dieet (tihti nimetatud kui keto) on väga madala süsivesikutesisaldusega ja kõrge rasvasisaldusega dieet, millel on palju sarnasusi Atkinsi ja low-carb dieetidega. See tähendab süsivesikute drastilist vähendamist ja nende asendamist rasvaga. Süsivesikute vähendamine viib su keha seisundisse, mida kutsutakse ketoosiks. Kui see juhtub, hakkab su keha uskumatult efektiivselt rasva põletama energia saamiseks. See muudab ka maksas rasva ketoonideks, mis saavad su aju energiaga varustada (6, 7). Ketogeense dieediga võib oluliselt alandada veresuhkru ja insuliini taset. Sellel, koos suurenenud ketoonide hulgaga, on hulganisti kasulikku mõju tervisele (6, 8, 9, 10, 11).

Jäta meelde: Ketogeenne dieet (keto) on vähendatud süsivesikutega ja rasvarohke dieet. See alandab veresuhkru ja insuliini taset ja lülitab keha ainevahetuse süsivesikutelt ümber rasvade ja ketoonide peale.

Erinevat tüüpi ketogeensed dieedid

On olemas erinevaid ketogeenseid dieete nagu näiteks:

Standardne ketogeenne dieet (SKD): See on väga väikese süsivesikute sisaldusega ja rasvarohke dieet. Enamasti sisaldab see 75% rasva, 20% valku ja 5% süsivesikuid (1).

Tsükliline ketogeenne dieet (CKD): See dieet näeb ette nn süsivesikute laadimist, näiteks 5 ketogeensel dieedil päeva ja 2 süsivesikurohket päeva.

Plaanitud ketogeenne dieet (TKD): See dieet lubab sul lisada menüüsse süsivesikuid siis, kui teed trenni.

Kõrge valgusisaldusega ketogeenne dieet: See on sarnane standardsele ketogeensele dieedile, aga sisaldab rohkem valku. Suhe on enamasti 60% rasva, 35% valku ja 5% süsivesikuid.

Siiski, vaid standardseid ja kõrge valgusisaldusega ketogeenseid dieete on laiemalt uuritud. Tsükliline ja plaanitud ketogeenne dieet on pigem edasijõudnute meetodid ja eelkõige kasutavad neid kulturistid ja sportlased. Siinne artikkel keskendub peamiselt standardsele ketogeensele dieedile (SKD), kuigi mitmed selle põhimõtted käivad ka teiste versioonide kohta.

Jäta meelde: On olemas mitmeid versioone ketogeensest dieedist. Standardne ketogeenne dieet (SKD) on kõige enam uuritud ja soovitatud.

Ketogeenne dieet võib aidata sul kaalu alandada

Ketodieet on efektiivne viis kaalu alandamiseks ja haiguste riski vähendamiseks (8, 9, 10, 11, 12, 13).
Õigupoolest näitavad uuringud, et ketodieet on oluliselt parem kui soovituslik vähese rasvasisaldusega dieet (2, 14, 15, 16).
Ja mis veel oluline, see dieet tekitab nii hea täiskõhutunde, et saad langetada kaalu ilma kilokaloreid lugemata ja toiduportse jälgimata (16).
Üks uurimus leidis, et ketodieedil olevad inimesed kaotavad 2,2 korda rohkem kaalu kui need, kes on kaloripiiranguga madala rasvasisaldusega dieedil. Triglütseriidide ja HDL-kolesterooli tase paranes samuti (17).
Üks teine uurimus leidis, et need osalejad, kes olid ketogeensel dieedil, kaotasid 3 korda rohkem kaalu kui need, kes olid Diabetes UK (Inglismaal diabeetikute dieet) soovitatud dieedil (18).
On hulganisti põhjuseid, miks ketogeenne dieet on parem kui vähese rasvasisaldusega dieet. Üks on valgu suurem tarbimine, mis toob hulga tervisekasu (14, 19, 20).
Suurenenud ketoonide hulk, madalam veresuhkru tase ja paranenud insuliinitundlikkus võivad samuti mängida võtmerolli (21, 22, 23, 24, 25, 26).
Kui tahad rohkem teada ketogeense dieedi kaalu vähendavast mõjust, loe seda artiklit: A Ketogenic Diet to Lose Weight and Fight Disease.

Jäta meelde: Ketogeenne dieet võib aidata sul kaalu alandada palju rohkem kui madala rasvasisaldusega dieet. See juhtub tihti ilma näljatundeta.

Ketogeenne dieet diabeedi ja eeldiabeedi korral

Diabeeti iseloomustavad muutused ainevahetuses, kõrge veresuhkur ja halvenenud insuliinifunktsioon (27).
Ketodieet saab aidata kaotada liigset rasva, mis on tihedalt seotud 2. tüüpi diabeediga, eeldiabeediga ja metaboolse sündroomiga (28, 29, 30).
Ühes uurimuses leiti, et ketogeenne dieet parandas insuliinitundlikkust hüppeliselt, 75% (29).
Üks teine uurimus, mis tehti 2. tüüpi diabeediga inimestega, leidis, et 7 osavõtjat 21-st võisid lõpetada kõigi diabeediravimite võtmise (28).
Ja veel üks uurimus, kus keto-grupp kaotas 11,1 kg kehakaalu võrreldes 6,9 kg-ga kõrgema süsivesikutesisaldusega menüül grupiga. See on oluline kasu arvestades kehakaalu ja 2. tüüpi diabeedi vahelist seost (2, 31).
Lisaks, 95,2% ketogeensest grupist võisid vähendada diabeediravimeid võrreldes 62%-ga kõrgema süsivesikutega menüül olnud grupiga (2).

Siin artiklis on detailsem ülevaade vähese süsivesikutesisaldusega dieedist ja diabeedist.

Jäta meelde: Ketogeenne dieet võib parandada insuliinitundlikkust ja põhjustada rasvapõletust, viies 2. tüüpi diabeedist ja eeldiabeedist drastilise paranemiseni.

Ketogeense dieedi teised tervisekasud

Ketogeenset dieeti on algselt tegelikult kasutatud neuroloogiliste tõvede raviks, nagu näiteks epilepsia. Uurimused on näidanud, et see dieet võib olla abiks palju enamate erinevate terviseseisundite puhul:

Südamehaigused: Ketogeense dieediga saab vähendada selliseid riskifaktoreid nagu rasvumine ning parandada HDL taset, vererõhku ja veresuhkrut (32, 33).

Vähktõbi: Seda dieeti kasutatakse erinevate vähktõvede ja kasvajate ravis (4, 34, 35, 36).

Alzheimeri tõbi: See dieet võib vähendada Alzheimer´i tõve sümptomeid ja pidurdada haiguse süvenemist (5, 37, 38).

Epilepsia: Uurimused on näidanud, et ketogeenne dieet vähendab epilepsiaga lastel oluliselt krambihooge (3).

Parkinsoni tõbi: Üks uurimus leidis, et see dieet vähendab Parkinsoni tõve sümptomeid (39).

Polütsüstiliste munasarjade sündroom: Ketogeenne dieet aitab alandada isnuliinitaset, mis võib mängida võtmerolli polütsüstiliste munasarjade sündroomis (40).

Akne: Madalam insuliinitase ja suhkru ning töödeldud toidu söömise vähendamine võib aidata vähendada aknet (42).

Siiski, pane tähele, et uurimused mitmetes eelpool nimetatud valdkondades on kaugel sellest, et olla lõplik tõde.

Jäta meelde: Ketogeenne dieet võib tuua hulganisti tervisekasu, eriti ainevahetuslike, neuroloogiliste ja insuliinsõltuvate haiguste puhul.

Milliseid toite vältida

Lühidalt öeldes tuleb vältida kõiki toite, mis sisaldavad palju süsivesikuid. Siin on nimekiri neist toitudest, mida peaks ketogeensel dieedil olles vähendama või täielikult vältima:

Suhkrurikkad toidud: Limonaadid, puuviljamahlad, smuutid, koogid, jäätis, kommid jne.

Teraviljad ja tärklis: Nisujahutooted, riis, pasta, helbed jne (igasugune teravili, ka tatar – Ü.R.)

Puuviljad: Igasugune puuvili, väljaarvatud marjad, näiteks maasikad.

Oad ja läätsed: Herned, oad, läätsed, kikerherned jne.

Juur- ja mugulviljad: Kartulid, maguskartul, porgandid, pastinaak jne.

Madala rasvasisaldusega piimatooted: Need on tugevalt töödeldud ja kõrge süsivesikusisaldusega.

Ebatervislikud rasvad: Vähenda töödeldud taimsete õlide ja majoneeside tarbimist.

Alkohol: Süsivesikute sisalduse tõttu võivad alkohoolsed joogid su ketoosist välja viia.

Suhkruvabad dieettoidud: Need on tihti kõrge suhkrualkoholide sisaldusega, mis võivad mõnel juhul mõjutada ketoonide taset. Need toidud on tihti ka liigselt töödeldud (suhkrualkoholidest võib mõnele sobida ainult puhas erütritool- Ü.R.)

Jäta meelde: Väldi süsivesikuid nagu teravili, suhkrud, läätsed, riis, kartulid, kommid, mahlad ja puuviljad.

Toidud, mida süüa

Peaksid põhiosa oma toidulauast katma selliste toitudega:

Liha: Punane liha, steik, sink, vorstid, peekon, kana ja kalkun.

Rasvane kala: Lõhe, tursk, tuunikala, makrell.

Munad: Otsi vabapidamisega kanade või omega-3 mune.

Või ja koor: Otsi mahedaid, kui võimalik.

Juust: Töötlemata juust (cheddar, kitsejuust, koor, sinihallitusjuust või mozzarella).

Pähklid ja seemned: Mandlid, kreeka pähklid, linaseemned, kõrvitsaseemned, chia seemned jne.

Tervislikud õlid: Peamiselt extra virgin oliiviõli, kookosõli/rasv ja avokaadoõli.

Avokaadod: Terved avokaadod või värskelt valmistatud guacamole.

Vähese süsivesikutesisaldusega köögiviljad: Enamus rohelisi köögivilju, tomatid, sibulad, piprad jne. (kõik maa peal kasvavad köögiviljad on ok – Ü.R.)

Jäta meelde: Raja oma menüü peamiselt sellistele toiduainetele nagu liha, kala, munad, või, pähklid, tervislikud õlid, avokaadod ja hulganisti köögivilju.

Lihtne nädalamenüü ketogeensel dieedil olles

Et aidata sul alustada, toon siia ühe lihtsa ketogeense nädalamenüü:

Esmaspäev
Hommikusöök: Peekon, munad ja tomatid.
Lõunasöök: Kanasalat oliiviõli ja fetajuustuga.
Õhtusöök: Lõhe ja võis küpsetatud spargel.

Teisipäev
Hommikusöök: Munast, tomatist, basiilikust ja kitsejuustust omlett.
Lõunasöök: Mandlipiimast, maapähklivõist, kakaopulbrist ja steviast tehtud piimakokteil.
Õhtusöök: Lihapallid, cheddari juust ja köögiviljad.

Kolmapäev
Hommikusöök: Ketogeenne piimakokteil (näiteks kookoskoorest või kookospiimast, maasikatega ja suhkruvaba vanilliekstraktiga, kookosrasvaga)
Lõunasöök: Krevetisalat oliiviõli ja avokaadoga.
Õhtusöök: Sealihalõigud parmesaniga, brokkoli ja salat

Neljapäev
Hommikusöök: Omlett avokaadost, salsast, pipardest ja vürtsidest.
Lõunasöök: Peotäis pähkleid, sellerivarred guacamole ja salsaga.
Õhtusöök: Kana pesto ja toorjuustuga, köögiviljad.

Reede
Hommikusöök: Suhkruvaba jogurt maapähklivõiga, kakaopulber ja stevia.
Lõunasöök: Kookosrasvas küpsetatud loomaliha köögiviljadega.
Õhtusöök: Saiata burger peekoni, muna ja juustuga.

Laupäev
Hommikusöök: Singi-juustuomlett köögiviljadega.
Lõunasöök: Singi- ja juustuviilud pähklitega.
Õhtusöök: Valge kala, muna, kookosrasvas küpsetatud spinat.

Pühapäev
Hommikusöök: Praemuna peekoni ja seentega.
Lõunasöök: Burger (saiata!) salsa, juustu ja guacamolega.
Õhtusöök: Praeliha ja munad salatiga.

Püüa varieerida köögivilja ja liha, et saaksid võimalikult erinevaid toitaineid.  Hunnikute viisi erinevaid retsepte leiab siit lingist: 101 Healthy Low-carb Recipes.

Jäta meelde: Sul on ketogeensel dieedil olles võimalik süüa suures valikus maitsvaid ja toitainerikkaid sööke.

Tervislikud ketogeensed snäkid

Juhul, kui söögikordade vahepeal läheb kõht tühjaks, vali mõni tervislik ketosnäkk: Rasvane kala või liha, juust, peotäis pähkleid või seemneid, juust oliividega, paar kõvakskeedetud muna, vähemalt 90%-lise kakaosisaldusega šokolaad, madala süsivesikutesisaldusega piimakokteil kakaopulbri ja pähklivõiga, täisrasvane jogurt pähklivõi ja kakaopulbriga, maasikad vahukoorega, seller salsa ja guacamolega, väiksem ports eelmisest toidukorrast järele jäänud sööki.

Jäta meelde: Suurepärased ketosnäkid on liha, juust, oliivid, keedetud munad, pähklid ja tume šokolaad.

Nõuandeid väljas söömiseks

Ei ole väga raske muuta enamust restoranitoitudest ketosõbralikuks. Enamus restorane pakuvad liha ja kalaga roogi. Telli neid ja asenda igasugune süsivesikurohke osa selles köögiviljadega (palu kartuli-riisi-tatra asemel panna köögivilja või salatit – Ü.R.).Munatoidud on ka suurepärane valik, näiteks omlett või praemuna peekoniga. Veel üks lemmik on ilma saiata burger (tihti serveeritud salatilehtede vahel – Ü.R.). Sa või alati küsida saia ja friikate asemel köögivilju. Lisa ekstra avokaado, juust, peekon või muna.

Jäta meelde: Väljas süües vali liha-, kala- ja munaroad. Telli ekstra köögiviljad süsivesiku- ja tärkliserikaste toitude asemel ning desserdiks võta juustu.

Kõrvalnähud ja kuidas neid minimeerida

Kuigi ketogeenne dieet on tervislik, võivad sellele üleminekul esineda kõrvalnähud, mis võivad kesta mõne päeva. Kõrvalnähtudeks võivad olla vähenenud energiatase ja mentaalne funktsioon, suurenenud isu, unehäired, iiveldus, seedehäired ja vähenenud füüsiline suutlikkus. Et neid nähtusid vähendada, proovi enne ketogeensele dieedile minemist mõne nädala jooksul tavalist vähendatud süsivesikutega menüüd. See õpetab su keha rasva põletama enne kui suuremast osast süsivesikutest loobud. (Seda nn tavalist vähendatud süsivesikutega menüüd kirjeldab siinne blogi, vaata retsepte ja menüüsid – Ü.R.)

Ketogeenne dieet võib muuta ka su keha vee- ja mineraalainete tasakaalu, seetõttu ekstra soola lisamine toidule või mõnede toidulisandite võtmine võib aidata. Proovi võtta 3000-4000 mg naatriumi, 1000 mg kaaliumi ja 300 mg magneesiumi päevas, et vähendada kõrvalnähte.

Vähemalt alguses on oluline süüa kõht tugevalt täis ja vältida igasugust liigset kilokalorite piiramist. Tavaliselt tagab ketogeenne dieet kaalu vähenemise ilma kaloraaži piiramata.

FacebookTwitterEmail

Hanna lugu

Osad siinsed lugejad ilmselt jätkuvalt ahastavad selle üle, et avaldan 1. tüüpi diabeetikute edulugusid alajaotuses “Tervenemise lood”, sest ükskõik kui hästi on see diabeeditüüp hallatud, ei saada lahti oma diagnoosist. Jätkan siiski samas vaimus, et näidata, et ka 1. tüüpi diabeetik võib elada nii, et tunneb ennast tervena, kui ta vaid teeb igapäevaselt õigeid valikud. Siin on Hanna lugu.

Olin 2-aastane kui sain 1. tüüpi diabeedi diagnoosi. See oli 31 aastat tagasi. See tuli mu vanematele šokina, eriti mu emale, kes oli tõeline süstikartja. Mitte kellelgi teisel perekonnas seda polnud. Ise ei mäleta ma eriti haigeksjäämisest midagi, väljaarvatud see, et tõmbasin välja voolikud, mille nad mulle ninna toppisid ja et ma sain ise valida endale pidžaama ühest suurest kapist ja et ma ei tohtinud haiglast kaasa võtta ühtegi nukku, millega seal mängisin.

Mu imeliselt toetavad vanemad üritasid mu lapsepõlve muuta nii normaalseks kui võimalik. Me käisime reisimas, külastasin oma sõpru, käisin koolis ja meil oli palju erinevaid vabaajategevusi. Aga mis see kõik aitab, kui põhialus mu diabeedi haldamiseks oli täiesti vale?

Toitumissoovitused, mille sain, olid kõike muud kui veresuhkrusõbralikud. 60% süsivesikuid iga toidukorra juurde, eelistatult täisteratooted. Kui ma jõin toidu juurde rasvatut piima, kogusin boonuspunkte. Samuti siis, kui sõin magustoiduks puuvilja. Palju ekstreemselt rasvavaeseid toidukordi pidin sööma läbi terve päeva, vähemalt kuus tükki, kolm põhitoidukorda ja kolm vahepala. Vähemalt. Ja selle juurde palju, palju insuliini. Iseenesest mõista said sellise tegevuse juures veresuhkrud olla ainult hüppavad ja kõikuvad. Tõelised veresuhkru ameerikamäed.

Nii see kestis mu jaoks, vähemal või rohkemal määral, 26 aastat. 26 aastat võitlesin ma (ja minu vanemad) ja sõdisin iseenda kehaga olles tavalisel diabeeditoidul, järgides taldrikureeglit. Võin kindlalt väita, et proovisin tõesti kõike võimalikku, et see asi mu jaoks töötaks järgides oma arstide nõuandeid erinevates maades. “Sa võid süüa ükskõik mida tahad ja selle juurde süsti insuliini.” Üks arst ütles isegi, et peaksin sööma rohkem süsivesikuid selleks, et veresuhkur muutuks stabiilsemaks. Proovisin erinevaid dieete, erinevaid toidulisandeid, erinevaid treenimisviise, erinevaid ravimeid, erinevaid insuliine. Mitte miski ei suutnud mu veresuhkrut stabiliseerida. Sain oma paberites märgistatud kui “raskestihallatav” või “habras diabeetik”, mis ei motiveerinud mind võitlust jätkama. Mingil hetkel eirasin kõike, mis diabeeti puutus, see oli midagi sellist, mis mind muidugi üldse ei aidanud. Pigem vastupidi.

Nendel aastatel tundsin ennast tõeliselt kohutavalt, olen nüüd tagantjärele aru saanud. Mul olid mitmel korral nii madalad veresuhkrunäidud, et olin põrandal krampides ja mind pidi päästma erineval moel. Aga ka nii kõrged suhkrud, et mul tuli insuliinipuudus ja sain ketokehademürgituse. DKA (ketoatsidoos – Ü.R.). Olin mitmel korral surmale väga lähedal ja on väike ime, et ma ikka veel elan. Suuresti tänu tollasele diabeediravile nagu see suures osas näeb välja ka täna.  Mu HbA1c oli protsendiskaala järgi topelt üle normi, umbes 90 mmol/mol.

Pärast suuri heitlusi oma elus, mille hulgas ka üks raske läbipõlemine, hakkasin mõtlema, mida ma õieti oma eluga teha tahan. Aeglaselt, aga kindlalt jõudsin välja selleni, et tahan töötada toitumise ja tervisega ja õppisin toitumisnõustajaks. Sellest väljaõppest sai mu pääsemine. Kui võtsime läbi seda, kuidas süsivesikud kehas toimivad, mis juhtub ja mis on insuliini roll, kutsus õpetaja mu kogu klassi ees välja ja küsis: “Ja sina, Hanna, ei tooda üldse insuliini, nii et kui ma oleksin sina, siis mõtleksin kolm korda järele enne kui endasse midagi sisestan.”

See oli mu ahaa-hetk. Kas see võib olla nii lihtne? Kas võiksin ellu jääda ilma kõikide nende süsivesikuteta, mida olen endale sisse söönud terve elu? Ja MIKS ei ole mitte keegi mitte midagi rääkinud?! Ma olin vihane. Pettunud. Kibestunud ja kurb. Ma tundsin nagu oleks terve mu maailm olnud haaratud mingisse keerulisse vandenõuteooriasse.

Sellest sai stardipauk mu enda elumuutusele. Jätsin kõigepealt menüüst välja kõik, mis sisaldas gluteeni ja märkasin kohe ka oma veresuhkrult, et liigun õiges suunas. Seejärel jätsin ära ka muud süsivesikud nagu riis, kartul, igasugu võltstooted, kogu suhkru… Viimaks jätsin ära isegi selle, mille kohta oli mind õpetatud, et need on tervislikud, aga millest nägin, et need mu veresuhkrule halvasti mõjuvad nagu näiteks guinoa, bulgur ja oad.  Samal ajal hakkasin sööma rohkem erinevaid häid rasvu. Ma alustasin liberaalse paleomenüüga kuni jõudsin selleni, et täna söön ranget ketogeenset LCHF-i, mis sobib mulle ja mu suhkrutele kõige paremini.

Täna on mu veresuhkrutase normaalvahemikus, harva üle 7 mmol/l, harva alla 4 mmol/l. Mu teised näidud (vererõhk, kolesterool, kehakaal, HbA1c jne) on stabiilsed ja olen võinud lõpetada mitmete ravimite võtmise, mida varem tarvitasin. Olen vähendanud isegi oma insuliinidoose umbes 75-80% peale seda kui koristasin kõik jahud & co oma riiulitelt. Tarvitan jätkuvalt 15-24 ühikut insuliini päevas, mis pole mingi miinimumdoos. Mul pole enam mingit DKA (ketoatsidoosi) ega krampide ohtu. Mu HbA1c on täna 5,2% ehk 32 mmol/mol, mis jääb terve inimese näitude vahemikku. 

Täna töötan ma diabeetikutega, kes tahavad leida iseenda tee parema terviseni, pean loenguid, teen era- ja grupinõustamist Hanna Diabetes Expert (www.hannaboethius.com) kaudu ja läbi Smarta Diabetiker grupi, kus ma ka juhatuses olen (www.smartadiabetiker.se).

See, et hakkasin sööma madala süsivesikusisaldusega toitu, on absoluutselt parim, mida olen teinud iseendale, oma tervisele ja oma diabeedile. Kõik on nüüd palju paremini kontrolli all ja ma julgen nüüd unistada tulevikust. Oleks vaid mu vanemad teadnud, kui palju mängib toit rolli 1. tüüpi diabeedis, oleksin võinud vältida palju valu ja vaeva pikkade aastate jooksul.

FacebookTwitterEmail

Kolesteroolialandajad või mitte? Vahet pole

kolesteroolialandajad

Pildil on Yale´i kardioloogi Harlan Krumholz´i säuts American College of Cardiology konverentsilt. Esitletud slaid näitab, et intensiivne kolesteroolialandajate tarvitamine ei vähenda südame-veresoonkonnahaigustesse suremist.

Kui intensiivne ravimite võtmine südame-veresoonkonnahaiguste vastu ei aita, kas siis pole ehk nii, et ainus abi, mis jääb, on elustiili muutus? Liikumine, toitumine, positiivne mõtlemine ja rõõmus meel eelkõige. Teada on, et low carb-high fat söömine tõstab HDL-kolesterooli taset (rahvakeeli hea kolesterool, see kaitseb meie südant) ja vähendab vere triglütseriidide sisaldust. LCHF pole midagi ekstreemsest, vaid tavalise tervisliku segatoidu söömine, kus välditakse suhkrut ja tärklist, põhirõhk on köögiviljal, millele lisaks süüakse liha, kala, mune, rasvaseid piimatooteid, pähkleid, seemneid, marju ja välditakse kõike liigselt töödeldut. Selle asemel, et hoiatada kõrge kolesteroolitasemega patsienti rasvase söömise eest ja neile hunnikutes ravimeid välja kirjutada, tuleks keelata hoopiski suhkur.

FacebookTwitterEmail