Olen seoses \u00f5pingutega palju juurelnud, et mis see kaasaegne tervisedendus \u00f5ieti on. Et kui WHO defineerib tervist kui t\u00e4ielikku f\u00fc\u00fcsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit, mitte ainult haiguse v\u00f5i p\u00f5duruse puudumist, siis v\u00f5iks see olla igasuguse tervisedenduse eesm\u00e4rk, aga millist teed pidi sinna liikuda?<\/p>\n
Ma ehk ei oska t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratleda, mis see tervisedendus \u00f5ieti on, k\u00fcll aga tean r\u00e4\u00e4kida, mis see ei ole. Kaasaegne tervisedendus ei tohiks olla projektip\u00f5hine nagu ta meil t\u00e4na paraku enamasti on. Tervisedendus ei ole l\u00fchikeste j\u00e4tkusuutmatute projektide elluviimine, mis sisuliselt on \u00fcrituste korraldamine. Kui ma vaatan t\u00e4na t\u00f6\u00f6kuulutustest, et mis oskusi tervisedendajalt oodatakse, siis v\u00f5iks siin tervisedendaja ja kultuurit\u00f6\u00f6taja vahele t\u00f5mmata v\u00f5rdusm\u00e4rgi, sest omavalitsused eeldavad, et tervisedendaja hakkab kirjutama projekte ja nende l\u00e4bi saadud rahakesega korraldama tervise\u00fcritusi. Nii on paraku me riigis pikka aega tervist edendatud, aga ma k\u00fcsiks, et kus on siis see tervis? Kui juba ligi paark\u00fcmmend aastat on asju projektip\u00f5hiselt aetud, aga n\u00e4iteks me lapsed aina paksenevad ja diabeetikute hulk suureneb j\u00e4rjekindlalt, t\u00e4hendab see, et midagi on pildil v\u00e4ga valesti.<\/p>\n
Toda eelmises l\u00f5igus kirjeldatud olukorda silmas pidades leian, et seni kuni m\u00f5tteviis ei muutu ja suurt pilti n\u00e4gema ei hakata, ei ole v\u00f5imalik omavalitsuste tasandil suuremat rahva tervise huvides \u00e4ra teha. Aga v\u00e4hemalt \u00fcks oluline valdkond on, mis ei ole projektip\u00f5hine ja mida annab paremini korraldada – see on lasteaedade ja koolide toitlustus. Hetkel on olukord selline, et neis omavalitsustes, kus on mindud mugavuse teed ja s\u00f5lmitud leping m\u00f5ne suure toitlustusketiga, on lasteasutuste toit k\u00e4inud alla, laste men\u00fc\u00fcd on t\u00e4is liigselt s\u00fcsivesikuid ja suhkrut, napib h\u00e4id valke ja rasvu (Eesti Ekspress sellest hiljuti ka p\u00f5hjalikult kirjutas<\/a>, kuidas isegi ahjukartulid kaloraa\u017ei nimel suhkruga \u00fcle valatakse). Tervisedendaja asi peaks olema juhtida protsessid sinnamaani, et lasteasutustes oleks igap\u00e4evaste magustoitude ja k\u00fcpsetiste asemel puuviljad ja erinevaid k\u00f6\u00f6givilju (mitte kokkusegatuna, las laps segab ja valib ise) serveeritaks sellisel hulgal nagu riiklikud toitumissoovitused seda ette n\u00e4evad. Need samad riiklikud soovitused, muide, ei v\u00f5imaldagi lastele iga p\u00e4ev suhkrurohkeid magustoite pakkuda, ometi toda soovitust j\u00e4rjekindlalt me lasteasutustes eiratakse (vaata toidup\u00fcramiidi!<\/a>).<\/p>\n Laste toitlustus on rahvatervise seisukohast absoluutselt k\u00f5ige esmane, t\u00f5eline baasasi.<\/p>\n Liikumine on rahvatervises olulisuselt kindlalt teisel kohal ja ka siin ma n\u00e4en, et meil ei ole mingit kasu paarist suurest jooksu- ja k\u00f5nni\u00fcrituse sutsakast. See ajab k\u00fcll rahva korraks \u00f5ue liigutama, aga reeglina need samad inimesed igap\u00e4evaselt piisavalt ei liigu. Asi, millest oleks kasu, on tingimuste loomine, liikumiseks sobiva keskkonna eest hoolitsemine. Kui me ei suuda oma kergteid aastaringselt puhtana hoida ega taga nendel valgustust pimedal ajal, v\u00f5tab ikkagi inimene auto ja s\u00f5idab sellega t\u00f6\u00f6le mitte ei l\u00e4he jala. Tervislik liikumine ei t\u00e4henda paar korda n\u00e4dalas spordisaalis rassimist. Liikumine on hea meile siis, kui saame seda harrastada iga p\u00e4ev piisaval hulgal.<\/p>\n Et tingimused kasv\u00f5i mu enda kodulinnas liikumist ei soodusta, tean omast k\u00e4est. Alles hiljuti kukkusin keset k\u00f5nniteed sirgelt selili, sest lihtsalt nii libe oli, lumi oli l\u00fckkamata ja lume all j\u00e4\u00e4. Et talvel ohtlikku libedust ei tekiks, tuleb kergteed lumest \u00f5igel ajal puhtaks l\u00fckata, mitte oodata, et kohe tuleb nagunii sula ja sulatab k\u00f5ik \u00e4ra. Kui teid lumest puhtaks ei tehta, siis sulailm muudab lume j\u00e4\u00e4ks. J\u00e4\u00e4 peale puistatud graniit (mida ka alati ei ole) j\u00e4\u00e4b sinna lahtiselt ja libiseb koos saapaga, sellest pole kiilasj\u00e4\u00e4l palju abi. Olen t\u00e4navu talvel mitmel korral pidanud oma hommikuse spordiringi \u00e4ra j\u00e4tma ja naabert\u00e4navast tagasi keeranud lihtsalt sellep\u00e4rast, et teed pole \u00f5igel ajal hooldatud. Olen ka mitmel hommikul l\u00e4inud selle t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6le autoga mitte jala. Just jalgsi liikumist peaks \u00fcks omavalitsus soodustama ja propageerima.<\/p>\n Lisaks on me igap\u00e4evas hulk v\u00e4ikseid asju, millega harjume, kuigi ei tohiks. N\u00e4iteks oli alles paar n\u00e4dalat tagasi e-koolis taustapildiks foto kenadest isu\u00e4ratavatest maiustustest. No ja mis siis, v\u00f5iksime k\u00fcsida, eks! Aga kujutage n\u00fc\u00fcd ette olukorda, kus k\u00f5ik Eesti koolides k\u00e4ivad lapsed on sunnitud seda muhvinite ja pr\u00e4\u00e4nikutega pilti vaatama mitu korda p\u00e4evas, kuude kaupa. E-kool ei ole mingi vabatahtlik asi, lapsed peavad seda p\u00e4eva jooksul kordi ja kordi avama ning sealt vaatab iga kord vastu ahvatlev maiustuste pilt. Lapsed on maiad, me teame, ja nad saavad ka n\u00fc\u00fcdsel ajal suhkrut liiga palju, ka seda me teame. Lehvitada p\u00e4ev l\u00e4bi lapse silme ees maiustustega pilti on sama nagu alkohoolik peaks iga p\u00e4ev t\u00f6\u00f6le v\u00f5i koju jalutama alkoholiriiulite vahelt. Mis s\u00f5numi selline maiustuste eksponeerimine meie lastele annab? On ju teada, kuidas inimene k\u00e4itub, kui n\u00e4eb \u00fchte ja sama reklaami tihedates kordustes. Alkoholireklaamile me t\u00f5mbame pidurit, aga e-kooli kaudu reklaamime lastele, keda tahame suunata v\u00e4hem maiustama, pidevalt maiustusi.<\/p>\n Kirjutasin sellest probleemist e-kooli juhile ja ta tunnistas, et t\u00f5epoolest pildivalik pole just k\u00f5ige paremini \u00f5nnestunud ja lubas, et nad on edaspidi t\u00e4helepanelikumad. T\u00e4na e-kooli lehele minnes vaatavad sealt vastu kenad talvepildid ja sportlikud talvised tegevused. Puhas r\u00f5\u00f5m! Selliseid v\u00e4ikeseid s\u00f5numeid on me argip\u00e4ev t\u00e4is, tuleb ainult lahtiste silmadega ringi k\u00e4ia ja tegutseda, kui n\u00e4ed, et miski v\u00e4ga valesti on. Mu meelest on tervisedendaja t\u00f6\u00f6 \u00fcks osa neid asju m\u00e4rgata ja reageerida.<\/p>\n Eelpool kirjeldatud e-kooli lugu on mu meelest hea rohujuuretasandi n\u00e4ide. Olles omavalitsuste t\u00e4nase tervisedenduse suhtes skeptiline, leian, et suured muutused peaksid algama hoopiski nii rohujuuretasandilt kui riigi tasandilt. Et iga v\u00e4ike putukas, kes v\u00e4hegi asja jagab, v\u00f5taks vaevaks rohuk\u00f5rsi eest nihutada ja et riik k\u00f5pitseks korda oma seadused ja m\u00e4\u00e4rused, mis reguleerivad nii lasteasutuste kui haiglate ja hoolekandeasutuste toitlustamist. Mu meelest on k\u00f5ige kohatum lause \u00fcldse see, et aga meil ei ole ju raha ja mis see k\u00f5ik maksab. V\u00f5in n\u00e4iteks tuua kasv\u00f5i diabeetikute toitlustamise – kui riiklikud soovitused neile oleks t\u00e4na teadusp\u00f5hised ja k\u00f5ik toitlustajad teaksid, kui v\u00e4he diabeetik tegelikult s\u00fcsivesikuid s\u00fc\u00fca v\u00f5ib ja mis on \u00fcldse see \u00f5ige p\u00e4ristoit, hoiaksime ravirahadelt kokku kirjeldamatult suured summad. Tehkem!<\/p>\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Olen seoses \u00f5pingutega palju juurelnud, et mis see kaasaegne tervisedendus \u00f5ieti on. Et kui WHO defineerib tervist kui t\u00e4ielikku f\u00fc\u00fcsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit, mitte ainult haiguse v\u00f5i p\u00f5duruse puudumist, siis v\u00f5iks see olla igasuguse tervisedenduse eesm\u00e4rk, aga millist teed pidi sinna liikuda? Ma ehk ei oska t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratleda, mis see tervisedendus \u00f5ieti on, … Loe edasi Kuidas rahva tervis paremaks saaks?<\/span>