{"id":1044,"date":"2018-08-21T11:06:53","date_gmt":"2018-08-21T08:06:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.diabeetik.ee\/?p=1044"},"modified":"2018-08-21T13:19:50","modified_gmt":"2018-08-21T10:19:50","slug":"kuidas-me-rasvumise-ajajarku-joudsime","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/?p=1044","title":{"rendered":"Kuidas me rasvumise ajaj\u00e4rku j\u00f5udsime"},"content":{"rendered":"

The Guardiani kolumnist George Monbiot on kirjutanud suurep\u00e4rase \u00fclevaate sellest, kuidas ometi on saanud v\u00f5imalikuks rasvumise ajaj\u00e4rk nagu see \u00fcle maailma me t\u00e4nane reaalsus on. Artikkel on originaalis loetav siit<\/a>. Teen loost siin pisut l\u00fchemalt kokkuv\u00f5tte.<\/em><\/p>\n

Oleme j\u00f5udnud rasvumise ajaj\u00e4rku. Kuidas see juhtus?<\/strong><\/p>\n

P\u00f5hjus ei ole selles, et me s\u00f6\u00f6me rohkem ja treenime v\u00e4hem v\u00f5i nagu oleksime kaotanud tahtej\u00f5u. Liigse kehakaaluga inimeste s\u00fc\u00fcdistamine peab l\u00f5ppema!<\/p>\n

Kui n\u00e4gin seda pilti, suutsin vaevu uskuda, et tegemist on sama maaga:<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Pilt oli \u00fcles v\u00f5etud Brightoni rannal 1976. aastal<\/a>. Peaaegu k\u00f5ik seal rannal on saledad. Jagasin seda pilti sotsiaalmeedias<\/a> ja l\u00e4ksin siis puhkusele. Kui puhkuselt tagasi j\u00f5udsin, m\u00e4rkasin, et ikka veel k\u00e4ib arutelu selle pildi \u00fcmber. Tuline diskussioon \u00e4rgitas mind teemat edasi uurima. Kuidas me oleme muutunud niiv\u00f5rd rasvunuks nii kiiresti? Minu \u00fcllatuseks osutusid peaaegu k\u00f5ik esitatud v\u00e4ited valeks.<\/p>\n

Kahjuks ei ole rasvumise kohta Suurbritannias enne 1988. aastat mingeid andmeid<\/a>, et kindlaks teha, millisest ajahetkest olukord j\u00e4rsult muutuma hakkas. K\u00fcll aga on andmed olemas USA kohta ja need n\u00e4itavad, et p\u00f6\u00f6rdepunkt oli 1976. aastal<\/a>. \u00c4kitselt just sel samal ajal, kui eelpool nimetatud foto tehtud oli, hakkas rahvas paksenema ja see kestab siiani.<\/p>\n

Tavaline selgitus on, et me s\u00f6\u00f6me rohkem ja sama v\u00e4itsid mitmed ka sotsiaalmeedias. Paljud \u00fctlesid ka seda, et 70-ndatel oli toit vastik. Ja et see oli ka palju kallim. Et sel ajal oli v\u00e4hem kiirtoidukohti ja et poed pandi varem kinni, mistap kui \u00f5igel ajal oma teed jooma ei j\u00f5udnud, j\u00e4idki n\u00e4ljaseks.<\/p>\n

No nii, siit tuleb esimene suur \u00fcllatus – 1976. aastal me s\u00f5ime rohkem. Valitsuse andmetel<\/a> s\u00f6\u00f6me t\u00e4na keskmiselt 2130 kcal p\u00e4evas ja see on number, mis sisaldab ka alkoholi ja maiustusi. Aga 1976. aastal s\u00f5ime keskmiselt 2280 kcal ning see number ei sisaldanud alkoholi ja maiustusi. Kui lisada ka alkohol ja maiustused, oli tollane keskmine 2590 kcal p\u00e4evas. Mul polnud v\u00e4himatki p\u00f5hjust neis numbrites kahelda.<\/p>\n

Teised pakkusid, et p\u00f5hjus on igasuguse k\u00e4sitsi t\u00f6\u00f6 v\u00e4henemine. Tundub loogiline, aga ometigi andmed ei toeta seda v\u00e4idet. M\u00f6\u00f6dunud aastal avaldatud uurimus t\u00f5estab<\/a>, et t\u00e4iskasvanutel, kes teevad lihtt\u00f6id, st teevad f\u00fc\u00fcsilist t\u00f6\u00f6d, on neli korda suurem t\u00f5en\u00e4osus olla eluohtlikult rasvunud kui neil, kelle amet n\u00f5uab erialast v\u00e4lja\u00f5pet.<\/p>\n

No aga kuidas on treenimisega? Paljud v\u00e4itsid, et n\u00fc\u00fcd me pigem s\u00f5idame autoga selle asemel, et k\u00f5ndida v\u00f5i jalgrattaga s\u00f5ita, oleme oma ekraanide k\u00fclge naelutatud ja tellime toidugi internetipoest, st me liigume hoopis v\u00e4hem kui varem. Siit tuleb j\u00e4rgmine suur \u00fcllatus. Plymouthi \u00dclikooli pikaajaline uuring<\/a> t\u00f5estab, et laste f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus on t\u00e4na t\u00e4pselt samasugune nagu oli 50 aastat tagasi. International Journal of Epidemiology<\/em> artiklis<\/a> leitakse, et korrigeeritult kehakaalu j\u00e4rgi, ei ole mingit vahet, kui palju kilokaloreid p\u00f5letavad rikaste maade elanikud ja kui palju vaesemate riikide inimesed, kelle jaoks p\u00f5lluharimine on eluviis. V\u00e4idetakse, et f\u00fc\u00fcsilise aktiivsuse ja kehakaalu t\u00f5usu vahel ei ole\u00a0 seost. Mitmed teised uuringud<\/a> t\u00f5estavad, et treenimine<\/a>, olles positiivne muude terviseaspektide koha pealt, on kehakaalu reguleerimisel toitumisest hoopis v\u00e4hem oluline. M\u00f5ned v\u00e4idavad, et sel polegi mingit rolli, sest treenides kasvab ka s\u00f6\u00f6giisu.<\/p>\n

Teised j\u00e4llegi viitasid rohkem varjatud aspektidele nagu adenoviirus-36 infektsioon<\/a>, antibiootikumide tarvitamine lapsep\u00f5lves<\/a> ja endokriins\u00fcsteemi h\u00e4irivad kemikaalid<\/a>. Neil k\u00f5igil v\u00f5ib olla t\u00f5estatud m\u00f5ju, aga ometi ei ole neist \u00fckski nii valdav, et sellest jaguks \u00fcldise trendi p\u00f5hjendamiseks.<\/p>\n

Mis siis ikkagi juhtunud on? Selgus hakkab saabuma, kui vaadata toitumise andmeid detailsemalt<\/a>. Jah, me s\u00f5ime aastal 1976 rohkem, aga me s\u00f5ime teistmoodi. T\u00e4na me ostame poole v\u00e4hem v\u00e4rsket piima inimese kohta, aga samas viis korda rohkem jogurtit, kolm korda rohkem j\u00e4\u00e4tist ja – pane n\u00fc\u00fcd t\u00e4hele! – 39 korda rohkem piimadesserte. Me ostame poole v\u00e4hem mune kui aastal 1976, aga kolm korda rohkem hommikus\u00f6\u00f6gihelbeid ja kaks korda rohkem teraviljasn\u00e4kke, poole v\u00e4hem kartulit, aga kolm korda rohkem kartulikr\u00f5pse. Samal ajal, kui meie otsene suhkru ostmine on j\u00e4rsult v\u00e4henenud, on suhkru tarbimine, mida saame jookide ja kondiitritoodetega, j\u00e4rsult suurenenud. M\u00fc\u00fcginumbrid on olemas alles alates 1992. aastast, kust maalt need j\u00e4rsult kasvasid. Ehk et kui me 1976. aastal saime 9 kcal p\u00e4evas jookidesse pandud suhkrust<\/a>, siis polnud see number m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne selleks, et andmeid koguda. Teisis\u00f5nu, v\u00f5imalus oma toidulauda suhkruga laadida on plahvatuslikult kasvanud. Nagu m\u00f5ned eksperdid juba ammu v\u00e4idavad<\/a>, paistab p\u00f5hjus olevat selles.<\/p>\n

Muutus ei ole juhuslik. Nagu Jaques Peretti oma filmis arutles<\/a>, on toiduainet\u00f6\u00f6stus k\u00f5vasti investeerinud sellesse, et toota toitu, mis kasutab suhkrut me loomulikust isude kontrollimise mehhanismist<\/a>\u00a0 m\u00f6\u00f6da hiilimiseks, pakkides ja promodes neid tooteid viisil, mis murrab meie kaitsemehhanisme, kasutades ka alateadvuse m\u00f5jutamist l\u00f5hnade kaudu<\/a>. Nad palkavad hordide viisi teadlasi ja ps\u00fchholooge, et meelitada meid s\u00f6\u00f6ma rohkem kui me vajame, samal ajal, kui nende reklaamijad<\/a> kasutavad viimaseid avastusi neuroteaduse<\/a> vallas meie vastupanu \u00fcletamiseks.<\/p>\n

Nad palkavad halbu teadlas<\/a>i ja “eksperte<\/a>“, et eksitada meid rasvumise t\u00f5elistest p\u00f5hjustest<\/a> eemale. Eelk\u00f5ige \u00fcritavad nad, samamoodi nagu tegid tubakatootjad suitsetajatega, promoda ideed, et kehakaal on ennek\u00f5ike isikliku vastutuse k\u00fcsimus<\/a>.\u00a0 Kulutades miljardeid meie tahtej\u00f5u murdmiseks, s\u00fc\u00fcdistavad nad samal ajal meid selles, et me ei suuda s\u00f6\u00f6dud kilokaloreid treenimisega \u00e4ra kulutada. Otsustades selle j\u00e4rgi, millise vaidluse 1976. aasta foto vallandas, on n\u00e4ha, et see t\u00f6\u00f6tab. “V\u00f5tke vastutus oma elu eest, inimesed!<\/em>” “Mitte keegi ei sunni sind r\u00e4mpstoitu s\u00f6\u00f6ma, see on su enda valik<\/em>.” “M\u00f5tlen m\u00f5nikord, et tasuta tervishoiuteenused on viga. Iga\u00fchel on \u00f5igus olla laisk ja paks, sest iga\u00fchel on \u00f5igus saada terveks ravitud<\/em>.” Me naudime ohvrite s\u00fc\u00fcdistamist.<\/p>\n

Mis veelgi murettekitavam, nagu v\u00e4idab \u00fcks artikkel The Lancet\u00b4is, usub 90% poliitikutest, et “isiklik motiveeritus” on “tugev v\u00f5i v\u00e4ga tugev m\u00f5jutaja rasvumise sagenemises.” Need inimesed ei paku mingit seletust sellele, miks 61% Inglismaa rahvastikust<\/a>, kes on \u00fclekaalulised v\u00f5i rasvunud, on kaotanud oma tahtej\u00f5u.<\/p>\n

Enamusel j\u00f5ukatest rahvastest on rasvumisn\u00e4itajad palju suuremad<\/a> just madalama sissetulekuga elanikkonna hulgas<\/a>.\u00a0 See n\u00e4itaja on tugevas korrelatsioonis ebav\u00f5rdsusega<\/a>, mis aitab selgitada ka asjaolu, miks Suurbritannias esinemissagedus on suurem<\/a> kui enamuse Euroopa ja OECD rahvaste<\/a> hulgas. Teaduskirjandus n\u00e4itab, kuidas v\u00e4iksemad rahalised v\u00f5imalused, stress, \u00e4ngistus ja depressioon koos madalama sotsiaalse staatusega muudavad inimesed halbade toitumisvalikute suhtes vastuv\u00f5tlikumaks.<\/p>\n

Aga jah, tahtej\u00f5udu peab treenima – seda peavad tegema valitsused. Jah, me vajame personaalset vastutust – poliitikute hulgas. Ning jah, kontrolli tuleb rakendada – nende \u00fcle, kes on avastanud meie n\u00f5rkused ja neid halastamatult \u00e4ra kasutavad.<\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

The Guardiani kolumnist George Monbiot on kirjutanud suurep\u00e4rase \u00fclevaate sellest, kuidas ometi on saanud v\u00f5imalikuks rasvumise ajaj\u00e4rk nagu see \u00fcle maailma me t\u00e4nane reaalsus on. Artikkel on originaalis loetav siit. Teen loost siin pisut l\u00fchemalt kokkuv\u00f5tte. Oleme j\u00f5udnud rasvumise ajaj\u00e4rku. Kuidas see juhtus? P\u00f5hjus ei ole selles, et me s\u00f6\u00f6me rohkem ja treenime v\u00e4hem v\u00f5i … Loe edasi Kuidas me rasvumise ajaj\u00e4rku j\u00f5udsime<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[9],"tags":[],"class_list":["post-1044","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-tervise-ja-kaalujutud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1044","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1044"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1044\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1059,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1044\/revisions\/1059"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1044"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1044"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1044"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}