{"id":1076,"date":"2018-11-13T08:54:59","date_gmt":"2018-11-13T06:54:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.diabeetik.ee\/?p=1076"},"modified":"2018-11-23T05:37:23","modified_gmt":"2018-11-23T03:37:23","slug":"insuliin-ja-rasvmaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/?p=1076","title":{"rendered":"Insuliin ja rasvmaks"},"content":{"rendered":"

See lugu on refereering Kanada nefroloogi Jason Fungi artiklist Insulin and Fatty Liver Disease<\/a>.<\/p>\n

Dr Alfred Frohlich Viini \u00dclikoolist oli esimene, kes hakkas lahti harutama rasvumise neuro-hormonaalset\u00a0 tausta juba 1890. aastal. Ta kirjeldas noort poissi, kes ootamatult kiiresti rasvus p\u00e4rast seda, kui tal oli diagnoositud kahjustus aju h\u00fcpotalamuse piirkonnas. Kaugemas tulevikus sai kinnitust fakt, et h\u00fcpotalamuse kahjustus viib inimese kontrollimatu kaalut\u00f5usuni, see piirkond nimetati inimese energiatasakaalu v\u00f5tmeregulaatoriks.<\/p>\n

Rottidel ja teistel loomadel v\u00f5ib h\u00fcpotalamuse kahjustus viia t\u00e4itmatu isu tekkimise ja rasvumiseni. Aga uurijad m\u00e4rkasid kiiresti veel midagi – k\u00f5igil neil loomadel olid t\u00f5sised maksakahjustused. Vaadates tagasi p\u00f5lvkondade kaupa rasvunud hiirtele, m\u00e4rkasid nad samasuguseid muutusi maksas. Nad imestasid, mida on maksal \u00fcldse rasvumisega tegemist?<\/p>\n

Esmakordselt 1952. aastal viis dr Samuel Zelman kokku seose maksa kahjustumise ja rasvumise vahel. Ta j\u00e4lgis rasvmaksa \u00fchel haigla t\u00f6\u00f6tajal, kes j\u00f5i iga p\u00e4ev kaksk\u00fcmmend pudelit Coca-Colat. Rasvmaks oli sel ajal juba h\u00e4sti tuntud alkoholist p\u00f5hjustatud kahjustusena, aga see patsient ei tarvitanud alkoholi. Et rasvumine v\u00f5ib tekitada t\u00e4pselt samasuguse maksakahjustuse, oli tol ajal teadmata. Zelman, olles teadlik loomadega tehtud katsete tulemustest, veetis mitu j\u00e4rgmist aastat j\u00e4lgides veel kahtk\u00fcmmet rasvunud patsienti, kes polnud alkohoolikud, kuid kelle maksad olid siiski kahjustunud. \u00dcks imelik seos, mida ta m\u00e4rkas, oli, et k\u00f5ik nad eelistasid \u00fchtmoodi s\u00fcsivesikuterikast toitu.<\/p>\n

Rasvmaks patsientidel, kes ei ole alkohoolikud<\/strong><\/p>\n

Umbes 30 aastat hiljem, 1980. aastal kirjeldasid dr Ludwig ja tema kolleegid Mayo Kliinikust sama asja. Kahek\u00fcmnel patsiendil oli v\u00e4lja arenenud rasvmaks, sarnane sellele nagu on alkohoolikutel, kuigi nad polnud alkohoolikud.\u00a0 See haigus nimetati mittealkohoolseks steatohepatiidiks. K\u00f5iki neid patsiente \u00fchendas see, et nad olid rasvunud ja neil esinesid rasvumisega seotud haigused nagu n\u00e4iteks 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet. Haigust, mille puhul maks on rasvunud ilma otsese maksakahjustuseta, nimetatakse mittealkohoolseks maksa rasvumiseks (mittealkohoolne rasvmaks). Kui vanasti arstid ei uskunud, et rasvmaksaga patsient ei ole alkohoolik, siis t\u00e4nap\u00e4eval, kui patsiendil on raskusi kaalu kaotamisega “s\u00f6\u00f6 v\u00e4hem ja liigu rohkem” meetodiga, kahtlustavad arstid neid valetamises. Selle asemel, et aktsepteerida kibedat fakti – see dieet lihtsalt ei t\u00f6\u00f6ta. Tolle igivana m\u00e4ngu nimi on “S\u00fc\u00fcdista ohvrit.”<\/p>\n

Uurijad on kinnitanud, et rasvumise, insuliiniresistentsuse ja rasvmaksa vahel on erakordselt tugev seos. Rasvunutel esineb kuni viisteist korda sagedamini rasvmaksa. Isegi ilma diabeedita on insuliiniresistentsete maksas rasva tase k\u00f5rgem. Need kolm haigust on tihedalt omavahel seotud – kus esineb \u00fcks, sealt leiad tihti ka teised.<\/p>\n

Maksa steatoos – rasva deponeerumine maksa, kus ta olla ei tohiks, on kindlalt \u00fcks olulisemaid insuliiniresistentsuse markereid. Insuliiniresistentsuse tase on otseselt seotud rasva hulgaga maksas. Kasvavad alaniini transaminaasi tasemed, mis on maksakahjustuse veremarker, on rasvunud lastel otseselt seotud insuliiniresistentsusega ja 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi v\u00e4ljaarenemisega. Isegi rasvumisest s\u00f5ltumatult on rasvunud maksa esinemine seotud eeldiabeediga, insuliiniresistentsusega ja pankrease beetarakkude funktsiooni kahjustumisega.<\/p>\n

Rasvmaksa esinemine nii lastel kui t\u00e4iskasvanutel on kasvanud \u00e4revakstegeva kiirusega. See on L\u00e4\u00e4ne maailmas k\u00f5ige tavalisem maksa ens\u00fc\u00fcmide k\u00f5rvalekallete ja krooniliste maksahaiguste p\u00f5hjustaja. Rasvmaks esineb 2\/3 neist, kellel on diagnoositud rasvumine. Ennustatakse, et rasvmaks saab L\u00e4\u00e4ne maailmas peamiseks maksatsirroosi p\u00f5hjustajaks. Ta on juba saanud maksa transplatatsiooni peamiseks indikaatoriks. P\u00f5hja-Ameerikas on rasvmaksa esinemine prognoosi kohaselt 23%. See on t\u00f5siselt hirmutav epideemia. \u00dche p\u00f5lvkonna jooksul on rasvmaks muutunud P\u00f5hja-Ameerikas tundmatust haigusest, millel isegi nime polnud,\u00a0 \u00fcheks k\u00f5ige levinumaks maksakahjustuse p\u00f5hjustajaks.<\/p>\n

Rasvmaks kui p\u00f5hiteema<\/strong><\/p>\n

Maksal on keskne roll energia salvestamisel ja produktsioonil. Peale peensooles imendumist transporditakse toitained maksa. Kuna keharasv on esmane toiduenergia talletamise koht, on v\u00e4ike ime, et rasvade talletamise h\u00e4ired on nii l\u00e4hedalt maksaga seotud.<\/p>\n

Insuliin transpordib gl\u00fckoosi maksarakkudesse, piltlikult \u00f6eldes t\u00e4ites need. K\u00f5ik \u00fcleliigne gl\u00fckoos muudetakse maksas rasvaks. Liiga palju gl\u00fckoosi ja liiga palju insuliini pikema aja jooksul viib maksa rasvumiseni.<\/p>\n

Insuliiniresistentsus on selline \u00fclek\u00fcllastumise n\u00e4htus, kus gl\u00fckoosil on v\u00f5imatu rakkudesse siseneda, sest rakkudes on juba liiga palju gl\u00fckoosi. Rasvmaks, mis on rakkude \u00fclet\u00e4itumise tagaj\u00e4rg, tekitab insuliiniresistentsust. See ts\u00fckkel toimub j\u00e4rgmiselt: h\u00fcperinsulineemia tekitab maksa rasvumist -> rasvunud maks tekitab insuliiniresistentsust -> insuliiniresistentsus viib kompensatoorse h\u00fcperinsulineemiani. H\u00fcperinsulineemia tekitab insuliiniresistentsust ja on samas selle ringluse algne p\u00f5hjustaja.<\/p>\n

Rasvmaks viib 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedini<\/strong><\/p>\n

Rasvmaksa seos insuliiniresistentsuse, eeldiabeedi ja v\u00e4ljaarenenud diabeediga isegi rasvumisest s\u00f5ltumatult on ilmne. See seos esineb olenemata etnilisest grupist k\u00f5ikjal \u00fcle ilma.<\/p>\n

Oluline tahk insuliiniresistentsuse v\u00e4ljaarenemisel ei ole mitte rasvumine, vaid rasva talletamine maksa, kus see ei peaks olema. Siin peitub ka p\u00f5hjus, miks ka kehamassiindeksi j\u00e4rgi alakaalulisteks hinnatud patsientidel esineb 2. t\u00fc\u00fcpi diabeeti.\u00a0 \u00dcldine rasvumine m\u00e4ngib v\u00e4iksemat rolli kui see rasv, mis on kogunenud siseorganite ja maksa \u00fcmber. Selline siseorganite rasvumine on metaboolse s\u00fcndroomi ja 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi \u00fcks karakteristikuid.<\/p>\n

Rasval, mis on kogunenud naha alla ja mis m\u00f5jutab kehakaalu ja kehamassiindeksit, n\u00e4ib olevat v\u00e4ike m\u00f5ju terviseseisundile. See ei n\u00e4e ilus v\u00e4lja, aga paistab siiski olevat ainevahetuse seisukohast ohutu. USA-s tehtud uuringu kohaselt ei paranda operatsioonid, millega eemaldatakse suur osa keharasvast, patsiendi tervist. Ei ole t\u00e4heldatud mingit m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kasu vere gl\u00fckoositasemele, isnuliiniresistentsusele, p\u00f5letikumarkeritele v\u00f5i rasvade profiilile.<\/p>\n

Erinevalt operatsioonide tulemustest on toitumise muutmise kaudu kaalu alandamisel tugev metaboolseid karakteristikuid parandav m\u00f5ju. Toitumise muutmisega on v\u00f5imalik v\u00e4hendada nii nahaalust, vistseraalset kui ka maksa \u00fcmber kogunenud rasva, samas kui rasvaeemaldusoperatsiooniga v\u00e4hendatakse ainult nahaalust rasva.<\/p>\n

Vistseraalne rasv (siseorganite \u00fcmber kogunenud rasv – \u00dc.R.) on peamine diabeedi, d\u00fcslipideemia ja s\u00fcdamehaiguste ennustaja, samas kui \u00fcldine rasvumine ei pruugi seda olla.<\/p>\n

Rasv, mis koguneb mitte ainult maksa \u00fcmber vaid ka teiste siseorganite \u00fcmber, m\u00e4ngib haigestumise juures peamist rolli. Rasvunud maks ennustab 2. t\u00fc\u00fcpi diabeeti haigestumist tihti umbes k\u00fcmne aasta p\u00e4rast. Isegi ainult 2-kilogrammine kaalut\u00f5us hakkab tekitama h\u00e4ireid, v\u00e4hendades HDL-kolesterooli taset. K\u00f5rge verer\u00f5hk, rasvmaks, k\u00f5rge trigl\u00fctseriidide tase on j\u00e4rgmised s\u00fcmptomid, mis ilmnevad, k\u00f5rge veresuhkrutase tuleb alles viimasena.<\/p>\n

\u00dcks uurimus kinnitab, et rasvmaks ja k\u00f5rgenenud trigl\u00fctseriidide tase ennustavad 2. t\u00fc\u00fcpi diabeeti haigestumist hiljemalt 18 kuu p\u00e4rast. Samas on ainult v\u00e4ikesel osal rasvmaksaga patsientidel t\u00e4ielikult v\u00e4ljaarenenud metaboolne s\u00fcndroom. Krooniline insuliini liig l\u00e4bi mitmek\u00fcmne aasta viib aina suurema hulga rasva talletamiseni maksa. Gl\u00fckoosiga \u00fclet\u00e4idetud rasvunud maks tekitab insuliiniresistentsuse.<\/p>\n

Erinevalt 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedist on 1. t\u00fc\u00fcpi diabeedi puhul organismi insuliinitase ekstreemselt madal ja maksa rasvatase on normaalsest madalam. See on v\u00e4ga tugev t\u00f5estus asjaolule, et insuliinitase on rasvmaksa v\u00e4ljaarenemise v\u00f5tmetegur. Insuliin juhib rasva tootmist maksas ja madal insuliinitase viib maksa rasvahulga v\u00e4henemisele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

See lugu on refereering Kanada nefroloogi Jason Fungi artiklist Insulin and Fatty Liver Disease. Dr Alfred Frohlich Viini \u00dclikoolist oli esimene, kes hakkas lahti harutama rasvumise neuro-hormonaalset\u00a0 tausta juba 1890. aastal. Ta kirjeldas noort poissi, kes ootamatult kiiresti rasvus p\u00e4rast seda, kui tal oli diagnoositud kahjustus aju h\u00fcpotalamuse piirkonnas. Kaugemas tulevikus sai kinnitust fakt, et … Loe edasi Insuliin ja rasvmaks<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[9],"tags":[],"class_list":["post-1076","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-tervise-ja-kaalujutud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1076","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1076"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1076\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1088,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1076\/revisions\/1088"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1076"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1076"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1076"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}