![\"Fullscreen](\"http:\/\/www.diabeetik.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/02\/Fullscreen-capture-15.12.2015-211610.jpg\")
<\/p>\nMina olen \u00dclle ja see siin on koht, kus kirjutan toidust ja tervisest. Mu huvi toidu kui inimese tervise vundamendi vastu viis mind 2015. aasta s\u00fcgisel \u00f5ppima Tallinna \u00dclikooli, kus v\u00f5tsin toitumisega seotud aineid. 2016. aasta s\u00fcgisel alustasin \u00f5pinguid TL\u00dc Haapsalu Kolled\u017ei tervisejuhi erialal (toitumisn\u00f5ustamise suunaga), mille l\u00f5petasin 2019.<\/p>\n
Ma ei ole diabeetik, igatahes ei ole ma 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi diagnoosi mitte kunagi saanud. K\u00fcll on aga juhtunud m\u00f5nel visiidil perearsti juurde, et mu paastuveresuhkur on olnud 6,4 mmol\/l, mis on tublisti \u00fcle normi. Terve inimese paastuveresuhkur peaks j\u00e4\u00e4ma vahemikku 3,5 – 5,5 mmol\/l. \u00a0Olen viimaste aastate jooksul pidevalt oma veresuhkrut j\u00e4lginud ja saanud kinnitust asjaolule, et mu veresuhkur on t\u00e4pselt selline, milliseks ta ise s\u00f6\u00f6n. Ja pahategija ei ole siin mingi rasv, nagu ehk tavatsetakse uskuda, vaid s\u00fcsivesik. On olemas otsene seos p\u00e4eva jooksul s\u00f6\u00f6dud s\u00fcsivesikute ja veresuhkru n\u00e4idu vahel. Eks iga\u00fche organism reageerib erinevalt, mina n\u00e4iteks ei v\u00f5i kindlasti s\u00fc\u00fca rohkem kui 100 grammi s\u00fcsivesikuid, sest selline hulk grammides, olenemata toiduainete gl\u00fckeemilisest indeksist, viskab mu j\u00e4rgmise hommiku paastuveresuhkru v\u00e4hemalt 7,9 mmol\/l peale. Et hoida oma veresuhkur normi piires ja \u00fchtlaselt madalal tasemel, ei v\u00f5i ma tegelikult igap\u00e4evaselt s\u00fcsivesikuid rohkem s\u00fc\u00fca kui 40-50 grammi p\u00e4evas. See t\u00e4hendab t\u00e4ielikku loobumist suhkrust ja t\u00e4rklisest, neid kahte toiduainet ei tarvita ma juba alates 2014. aasta jaanip\u00e4evast mitte \u00fchelgi kujul. See t\u00e4hendab lisaks otseselt suhkrut sisaldavatele toitudele loobumist ka kartulist ja teraviljast. Need v\u00e4hesed s\u00fcsivesikud, mida s\u00f6\u00f6n, saan k\u00e4tte k\u00f6\u00f6giviljast, enamasti maapealsetest k\u00f6\u00f6giviljadest ja mingil m\u00e4\u00e4ral ka piimatoodetest.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd tagantj\u00e4rele tean, et olen pikki aastaid olnud eeldiabeedis, kusjuures h\u00fcpogl\u00fckeemia kummitas mind juba lapsena. Kas tead, mis tunne see on? Kui tunned ennast juba paar tundi peale s\u00f6\u00f6ki n\u00e4ljasena ja see pole lihtsalt t\u00fchja k\u00f5hu tunne, vaid sellega kaasneb n\u00f5rkusehoog, peap\u00f6\u00f6ritus ja vahel ka higistamine, need ongi m\u00e4rgid h\u00fcpogl\u00fckeemia ohust. Halba enesetunnet tekitab veresuhkru j\u00e4rsk langus alla normpiiri. V\u00e4ga kiirelt \u00fcles ja alla h\u00fcppava veresuhkruga ongi inimene pidevalt n\u00e4ljane. Mida teeb pidevalt n\u00e4ljane inimene? Ta pistab midagi p\u00f5ske. Selline sage s\u00f6\u00f6mine viib hiljemalt keskeas rasvumiseni, kujuneb v\u00e4lja insuliiniresistentsus. Insuliin on see hormoon, mis hoolitseb veres gl\u00fckoosi transportimise eest kudedesse. Kui insuliini on vajalikul m\u00e4\u00e4ral, suudab inimene endasse sisestatud gl\u00fckoosi kenasti \u00e4ra tarvitada. Aga kui insuliini tootlus on h\u00e4iritud, ei suuda see enam oma t\u00f6\u00f6d teha ja vere gl\u00fckoositase t\u00f5useb, samal ajal talletub suur osa veres ringlevast gl\u00fckoosist rohke insuliini abil rasvana. Seda olukorda saab v\u00e4ga kergesti muuta, s\u00fc\u00fces nii v\u00e4he s\u00fcsivesikuid kui v\u00f5imalik.<\/p>\n
Panen siia \u00fche kokkuv\u00f5tte oma paastuveresuhkru n\u00e4itudest. Vasakul jooksevad vertikaalselt hommikused gl\u00fckoosinumbrid mmol\/l ja all horisontaalsel joonel n\u00e4ed eelmise p\u00e4eva jooksul s\u00f6\u00f6dud s\u00fcsivesikuid grammides.<\/p>\n
<\/p>\n
Koostasin selle diagrammi \u00fche koolit\u00f6\u00f6 raames, kus pidin meisterdama men\u00fc\u00fc 2. t\u00fc\u00fcpi diabeetikule. T\u00f5in n\u00e4iteks iseenda, k\u00f5ik n\u00e4idud siin pildil on mu enesevaatluse tulemused. Tahtsin \u00fcmber l\u00fckata valev\u00e4ite, et diabeetik v\u00f5ib k\u00f5ike s\u00fc\u00fca. Ei, ei v\u00f5i, diabeetik peab v\u00e4ga rangelt piirama oma men\u00fc\u00fcs s\u00fcsivesikuid. Ka eeldiabeedis olev inimene ei v\u00f5i k\u00f5ike s\u00fc\u00fca, r\u00e4\u00e4kimata diabeetikust. Selle sama koolit\u00f6\u00f6 raames otsisin internetist diabeetikute toitumissoovitusi ja leidsin sealt men\u00fc\u00fcsid, mis sisaldasid 177 ja 220 g s\u00fcsivesikuid. Sellistel men\u00fc\u00fcdel ei saa veresuhkrule olla mingit tervistavat efekti, eriti kui vahepalaks soovitatakse v\u00f5tta \u00fcks banaan v\u00f5i magus apelsin. Need diabeetikutele m\u00f5eldud men\u00fc\u00fcd, mis internetis eesti keeles ringlevad, toovad ilmselgelt kasu kellelegi teisele, kindlasti mitte diabeetikule. Uurisin ka perearstikeskustes jagatavaid infovoldikuid, seal oli olukord sama hull – mu meelest on kriminaalne soovitada 2. t\u00fc\u00fcpi diabeetikul s\u00fc\u00fca selliseid asju:<\/p>\n
![\"2016-02-14\"](\"http:\/\/www.diabeetik.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/02\/2016-02-14-300x130.jpg\")
\u00a0\u00c4ra usu seda, see teeb su haigeks!<\/p>\n
Ole kriitiline info suhtes, mida arsti ukse tagant leiad, sest enamus voldikuid, mida seal jagatakse, on ravimifirmade toodang. K\u00f5ik need leiud on olnud mulle ajendiks siinse lehe tegemisel.<\/p>\n
Mida ma siis s\u00f6\u00f6n, kui s\u00fcsivesikuid nii v\u00e4he v\u00f5in tarbida ja kust tuleb mu energia? Ma s\u00f6\u00f6n k\u00f6\u00f6givilja, mune, liha, kala ja rasvaseid piimatooteid, p\u00e4hkleid ja seemneid. Mu energia tuleb heast rasvast, v\u00e4rske kodumaine v\u00f5i on mu lemmik. Puuvilja ei v\u00f5i ma endale lubada, k\u00fcll aga mitmesuguseid marju. Me pere toidulaud on l\u00e4inud v\u00e4ga mitmekesiseks, siit puuduvad t\u00e4ielikult sellised s\u00fcsivesikud nagu makaron, riis ja kartul.<\/p>\n
Kaotasin pooleteist aastaga kaalust 16 kg, mu KMI ei n\u00e4ita enam rasvumist, mu v\u00f6\u00f6koht kahanes 80 cm-ni. (Naistel on maksimaalne tervislik v\u00f6\u00f6\u00fcmberm\u00f5\u00f5t kuni 80 cm, 88 cm viitab juba sellele, et siseorganite \u00fcmber hakkab kogunema rasv, mis on \u00fcks metaboolse s\u00fcndroomi tunnuseid). Mul ei ole enam n\u00f5rkusehooge, kadunud on hommikused stardivalud h\u00fcppeliigestes, mis panid mind igal hommikul kahtlema, kumba jalaga on ohutum voodist v\u00e4lja astuda. Mu verer\u00f5hk on korras. Mu veresuhkur p\u00fcsib stabiilselt madalal ega h\u00fcppa \u00fcles isegi peale s\u00f6\u00f6ki. Ausalt \u00f6eldes ei tule korraga k\u00f5ik meeldegi, mis h\u00e4dad mind varem vaevasid. \u00dcks parimaid n\u00e4htusi on see, et ma pole enam pidevalt n\u00e4ljane ja kui ka k\u00f5ht on t\u00fchi, siis pole see ebameeldiv tunne. Pole mingit probleemi j\u00e4tta p\u00e4eval s\u00f6\u00f6gikordade vahele 6-7 tundi, s\u00f6\u00f6ngi n\u00fc\u00fcd ainult kaks korda p\u00e4evas, sest rohkem ma ei vaja. Ja ma s\u00f6\u00f6n alati oma k\u00f5hu korralikult t\u00e4is, mitte kunagi ei lahku ma lauast tundega, et miskit oleks nagu puudu j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
Mu hea enesetunde v\u00f5tmeks on kolm asja – minimaalselt s\u00fcsivesikuid (kuni 50 g p\u00e4evas), vahelduv paastumine ja tempokas liikumine. Vahelduv paastumine on igap\u00e4evane v\u00e4ike paastumine ehk 16\/8 s\u00f6\u00f6mine – 16 tundi olen s\u00f6\u00f6mata ja k\u00f5ik oma s\u00f6\u00f6gikorrad mahutan 8 tunni sisse. Selline s\u00f6\u00f6mine aitab v\u00e4ga h\u00e4sti hoida veresuhkru madalal. Ja liikuma peab! Ma pole n\u00f5us meie riiklike toitumissoovituste juurde kuuluva liikumise osaga, kus t\u00e4iskasvanutele soovitatakse liikuda v\u00e4hemalt 150 minutit n\u00e4dalas ja kui tempokalt, siis 75 minutit. Kahju k\u00fcll, aga see meid ei aita! Mulle ei piisa v\u00e4hemast kui \u00fchest tunnist p\u00e4evas, mis enamasti on kas s\u00f6rkjooks pluss v\u00f5imlemine v\u00f5i harjutused ja k\u00f5nd. S\u00fcdamele peab t\u00f6\u00f6d andma iga p\u00e4ev! Miinimum 30 minutit tempokat k\u00f5ndi suudab ju iga\u00fcks teha iga p\u00e4ev, eks ole? Veel parem, kui leiad terve tunni hoogsaks liigutamiseks.<\/p>\n
P\u00f5hiliselt panen siia lehele s\u00fcsivesikuvaeste toitude retsepte. \u00dcks alajaotus on ka raamatusoovituste tarbeks. Eesti keeles k\u00fcll palju midagi asjalikku ilmunud ei ole, aga kes inglise keeles loeb, sellele pakun lugemiseks sulakulda \ud83d\ude42<\/p>\n
Ait\u00e4h, et tunned huvi!<\/p>\n
\u00dclle Raavel<\/p>\n
2014<\/p>\n
EDIT, kevad 2019: T\u00e4na v\u00f5in v\u00e4ita, et ligi 5 aastat s\u00fcsivesikutevaesel men\u00fc\u00fcl on teinud seda, et olen ennast eeldiabeedist terveks s\u00f6\u00f6nud. Viimatisel arstlikul kontrollil oli mu paastuveresuhkur 4,7 mmol\/l, millist ei ole ma n\u00e4inud vist juba 10-15 aastat. Mu paastuveresuhkur on normis vaatamata asjaolule, et enam ei piira ma s\u00fcsivesikuid oma men\u00fc\u00fcs v\u00e4ga rangelt, ma ei pea seda tegema.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Mina olen \u00dclle ja see siin on koht, kus kirjutan toidust ja tervisest. Mu huvi toidu kui inimese tervise vundamendi vastu viis mind 2015. aasta s\u00fcgisel \u00f5ppima Tallinna \u00dclikooli, kus v\u00f5tsin toitumisega seotud aineid. 2016. aasta s\u00fcgisel alustasin \u00f5pinguid TL\u00dc Haapsalu Kolled\u017ei tervisejuhi erialal (toitumisn\u00f5ustamise suunaga), mille l\u00f5petasin 2019. Ma ei ole diabeetik, igatahes ei … Loe edasi Kes ma olen ja mida siin teen?<\/span>