![\"DSC_0036-002\"](\"http:\/\/www.diabeetik.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/03\/DSC_0036-002.jpg\")
![\"DSC_0043-002\"](\"http:\/\/www.diabeetik.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/03\/DSC_0043-002.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Naine, n\u00f5rkus on su nimi \ud83d\ude42 Naistep\u00e4eval ju v\u00f5ib… V\u00f5i ei v\u00f5i?<\/p>\n
T\u00e4na on 8. m\u00e4rts, mis minusugustele fossiilidele ju alati meeldib, sest siis mehed kingivad lilli. Sain minagi paar kimpu tulpe. Ja mitte sellep\u00e4rast, et t\u00e4na naistep\u00e4ev on, ei serveerinud ma endale kodus head ja paremat, vaid sellep\u00e4rast, et vahel lihtsalt tahaks.<\/p>\n
M\u00f5ne kuu p\u00e4rast t\u00e4itub mul kaks aastat v\u00e4heste s\u00fcsivesikutega elu ja terve selle aja jooksul ei ole ma kordagi tundnud suurt kiusatust s\u00fc\u00fca midagi magusat. Ja pole ka s\u00f6\u00f6nud \u00fchtki kommi ega kooki, ainult natuke k\u00f5ige tumedamat \u0161okolaadi vahel harva v\u00f5i omak\u00fcpsetatud suhkru ja jahuta kooke. Ega ma pole olnud ka suurem asi magusas\u00f5ber mitte kunagi. Aga on m\u00f5ned asjad, mis on mulle v\u00e4ga meeldinud mu varasemas elus, kaneelikuklid n\u00e4iteks ja kohupiimakook. Kaneelikuklite koha pealt olen ennast ikka s\u00fcnnip\u00e4evadel \u00fcllatanud, sest need t\u00f5esti on j\u00e4tnud mind k\u00fclmaks, mulle on piisanud nende nuusutamisest ja olgem ausad, l\u00f5hn ongi neil alati olnud parem kui maitse. Nagu igal teisel saial, eks ole.<\/p>\n
Aga eile juhtus mul \u00fcks kohupiimakoogi eksitus. Ei, ma ei s\u00f6\u00f6nud seda, aga jubedalt oleks tahtnud. Ostsime lapsele rohkete rosinatega hea n\u00e4tsaka kohupiimakoogi, ta s\u00f5i sellest t\u00fckikese \u00e4ra ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu pani k\u00fclmkappi. Kui \u00f5htul endale k\u00fclmkapist s\u00fc\u00fca otsima hakkasin, vaatas see kook sealt vastu ja l\u00f5hnas nagu hull. No nii hea kohupiimakoogi l\u00f5hn oli, et v\u00e4he puudus, et oleksin sellele hambad sisse l\u00f6\u00f6nud. M\u00e4letan ju, kui h\u00e4sti see maitses.\u00a0Tingitud refleks, mis muud. Pavlovi refleks. Nii ongi kogu me s\u00f6\u00f6misega – suur osa selles on tingitud refleksil. Tunnen tuttavat l\u00f5hna ja tean, kuidas kook maitseb ja kui olen alati v\u00f5inud seda s\u00fc\u00fca ja s\u00f6\u00f6nud, siis loomulikult tahan seda kohe. V\u00f5i vaatad sina ehk l\u00f5unaajal kella ja m\u00e4rkad, et juba kell on \u00fcks ja hetkega l\u00e4heb k\u00f5ht t\u00fchjaks, sest k\u00e4es on ammu sisseharjutatud l\u00f5unas\u00f6\u00f6giaeg? Nii on, me s\u00f6\u00f6mist juhib v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral harjumus.<\/p>\n
M\u00f5tlesin kohupiimakoogi kiusatusele vastu pannes, et v\u00f5ibolla peaks ikkagi \u00fche ampsu v\u00f5tma, siis ehk saan aru, et see polegi nii hea ega maitsegi mulle. V\u00f5ibolla oleks nii olnud, aga ma ei proovinud. On \u00fcsna kindel, et oleksin pettunud, sest need p\u00f5gusad kookide-tortide maitmised, mida olen poole hambaga harrastanud, on k\u00f5ik olnud pettumused. Olen nii v\u00e4ga harjunud s\u00f6\u00f6ma p\u00e4ristoitu, puhast nullist valmistatud keemia- ja suhkruvaba s\u00f6\u00f6ki, et k\u00f5ik liigselt t\u00f6\u00f6deldu ei tundu enam toit ega maitse \u00fcldse. Kui harjud omavalmistatud s\u00f6\u00f6ke s\u00f6\u00f6ma, v\u00f5\u00f5rdud igasugustest \u00fclet\u00f6\u00f6deldud maitsetest sedav\u00f5rd, et mitte ainult kook v\u00f5i tort ei tundu kunstliku maitsega, vaid ka vorstid.<\/p>\n
Ei, ega ma ei sureks sellest, kui paar ampsu kooki v\u00f5taks. Minult on ka seltskonnas k\u00fcsitud, et noh, mis siis n\u00fc\u00fcd on, l\u00e4hed sellest paarist suut\u00e4iest paksuks v\u00f5i? Ma m\u00f5tlen nii, et kaaskodanikud v\u00f5ivad ju mu s\u00f6\u00f6mise \u00fcle irvitada, aga see on minu otsus elada suhkruvaba elu ja ma ise tean k\u00f5ige paremini, mida paar ampsu magusat minuga teeb. Ei tee paksuks. Ei tekita enam ka h\u00fcpergl\u00fckeemiat. K\u00fcll aga teeb see mind n\u00e4ljaseks ja ajab s\u00f6\u00f6ma. P\u00e4ris kindlasti k\u00f5igutab see mu veresuhkrut ja kuna suurte k\u00f5ikumistega ei ole ma enam harjunud, annab see mulle v\u00e4ga halva enesetunde. Sellep\u00e4rast on parem mitte proovida.<\/p>\n
Seltskonnas, muide, on alati imestajaid, kui seisad seal nagu mingi \u00e4\u00e4rmuslane ega s\u00f6\u00f6 \u00fchtki magusat asja, samal ajal kui teised k\u00f5ik maiustavad. Millegip\u00e4rast on meil siin Eestis kaaskodanike s\u00f6\u00f6misk\u00e4itumisega alati palju pistmist, ikka m\u00e4rgatakse, tehakse m\u00e4rkus v\u00f5i visatakse su \u00fcle nalja ja uuritakse, mis v\u00e4rk on. Kui ei taha pikkadesse vestlustesse laskuda v\u00f5i kui ei soovi seletama hakata, mis veidrik ma olen, siis k\u00f5ige parem viis uudishimulike suud lukku panna on \u00f6elda neile, et mul on probleeme veresuhkruga. Mis on ka t\u00f5si. Millegip\u00e4rast seda vastust aktsepteeritakse ja j\u00e4etakse sind rahule. Aga \u00e4ra sa taeva p\u00e4rast hakka r\u00e4\u00e4kima, et tahad kaalust alla v\u00f5tta v\u00f5i muud s\u00e4\u00e4rast – siis j\u00e4\u00e4dki terve \u00f5htu lolle nalju kuulama. Nii et kui sul ka on ainus suhkrust loobumise p\u00f5hjus kehakaalu alandamine, siis vasta ikka uudishimulike k\u00fcsimise peale, et tahad oma veresuhkru korras hoida. See ei ole vale, muide, isegi kui sa pole diabeetik.<\/p>\n
Oma suure soovi s\u00fc\u00fca kohupiimakooki vaigistasin nii, et ostsin tavalist mittemagusat kohupiima ja keerasin sellest hapukoore, er\u00fctritooli ja vanilliga kokku m\u00f5nusa kreemi. Mingit erilist retsepti siin polegi: 2 pk maitsestamata kohupiima, 250 g 20%-list hapukoort, 2 spl er\u00fctritooli ja natuke vanilli. L\u00f5ikasin kohupiimakreemi peale v\u00e4rskeid maasikaid ja sedasi s\u00f5ingi. Muidugi ei s\u00f6\u00f6nud ma seda kogust \u00fcksi \u00e4ra, ka me teismeline poeg maiustas selle mageda magustoiduga hea isuga ja homseks j\u00e4i ka veel paar portsu j\u00e4rele. Ja ma saan n\u00fc\u00fcd aru, et see polnud suhkur, mis mind eile kohupiimakoogi poole tiris, vaid t\u00f5esti ainult kohupiim. Ja seda ma sain. See pole isegi mitte mingi hale asendus, vaid v\u00e4ga maitsev magustoit, kindlasti parem kui see kiusatust tekitav kook oligi.<\/p>\n
Kohupiimakreemi pilt on loo alguses ja seal on ka \u00fcks teine pilt, lilled ja vahuvein ja p\u00e4hklid. Vahuvein on \u00fcks k\u00f5ige kuivem, valin alati sellise, mis on brut<\/em>, et suhkrut oleks kindlasti alla kolme grammi liitri kohta. Paar klaasi kuiva vahuveini ei tee mu veresuhkrule midagi halba, see \u00f5ieti ei kerkigi. K\u00f5rvale kr\u00f5bistamiseks sobivad sarapuup\u00e4hklid, mille 100 grammis on imenduvaid s\u00fcsivesikuid keskmiselt 3,4 g. Mu t\u00e4nased p\u00e4hklid on ekstra magedad, neis v\u00f5ib suhkruid veel v\u00e4hemgi olla.<\/p>\n P\u00e4hklid on \u00fcks hea vahepala ja pidulauakr\u00f5bin, aga nendega peab ettevaatlik olema, sest kilokaloreid need annavad palju ja osad p\u00e4hklid on ka v\u00e4ga s\u00fcsivesikurikkad (indiap\u00e4hklid n\u00e4iteks on halb valik). Kui tahad p\u00e4hklitega maiustada, siis vali sarapuu-, pekaani- v\u00f5i kreekap\u00e4hklid. Kindlasti \u00e4ra v\u00f5ta maap\u00e4hkleid, sest neis on suurel hulgal linoolhapet (Omega-6), mida t\u00e4nap\u00e4eva toidus on nagunii ebaproportsionaalselt palju (Omega-6 ja Omega-3 rasvade suhe peaks olema 1:1, aga tavap\u00e4raselt on see meil 20:1).<\/p>\n \u00dcks asi veel – kui sul on magusas\u00f5ltuvus, st et kui \u00fchtki p\u00e4eva ei m\u00f6\u00f6du ilma suure soovita s\u00fc\u00fca midagi magusat, aga oled diabeetik v\u00f5i p\u00fc\u00fcad kaalu alandada, siis parem on ennast mitte petta igasugu asendustega, vaid \u00fcritada loobuda k\u00f5igest magusast p\u00e4evapealt. Magusast loobumine on lihtsam, kui s\u00f6\u00f6d heast rasvasest s\u00f6\u00f6gist k\u00f5hu korralikult t\u00e4is. Iseenda puhul ma tundsin, et \u00fcldse igasugused isud kaovad, kui s\u00f6\u00f6n nii v\u00e4he s\u00fcsivesikuid, et veresuhkur p\u00fcsib \u00fchtlaselt madalal. Ma s\u00f6\u00f6n, kui k\u00f5ht on t\u00fchi ja l\u00f5petan, kui k\u00f5ht on t\u00e4is. Ja tunne on selline, justkui oleks mul m\u00f5istus paika loksunud. Kui just kellegi kohupiimakook mu k\u00fclmkappi l\u00f5hnama ei satu…<\/p>\n EDIT: Kui loo valmis sain, saabus mulle veel \u00fcks kimp roose. Ohh, need mu imelised mehed \ud83d\ude00<\/p>\n Naine, n\u00f5rkus on su nimi \ud83d\ude42 Naistep\u00e4eval ju v\u00f5ib… V\u00f5i ei v\u00f5i? T\u00e4na on 8. m\u00e4rts, mis minusugustele fossiilidele ju alati meeldib, sest siis mehed kingivad lilli. Sain minagi paar kimpu tulpe. Ja mitte sellep\u00e4rast, et t\u00e4na naistep\u00e4ev on, ei serveerinud ma endale kodus head ja paremat, vaid sellep\u00e4rast, et vahel lihtsalt tahaks. M\u00f5ne kuu … Loe edasi Kiusatused<\/span> ![\"DSC_0045\"](\"http:\/\/www.diabeetik.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/03\/DSC_0045.jpg\")
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"