![\"TAI\"](\"http:\/\/www.diabeetik.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/TAI-1-1024x670.jpg\")
<\/p>\nTervise Arengu Instituut (TAI) on algatanud kampaania “Aprillis liigun poole rohkem.” Ma ise k\u00fcll kampaaniate elukombeid muutvasse m\u00f5jusse ei usu, aga positiivsed on need kindlasti selle poolest, et nende kaudu tuletatakse inimestele korrakski meelde olulisi teemasid. Liikumine on absoluutselt vajalik igale inimesele iga p\u00e4ev, oma s\u00fcdamele tuleb t\u00f6\u00f6d anda, et ta terve p\u00fcsiks. S\u00fcda on lihaseline organ ja s\u00fcdamelihast tuleb treenida – k\u00f5nni, jookse, v\u00f5imle, m\u00e4ngi palli, peaasi, et liigud nii, et selg ka m\u00e4rjaks saab, siis on sul liikumisest kasu.<\/p>\n
Kahjuks kipub meil ikka olema nii, et \u00f5ige ja hea jutt k\u00e4ib koos moonutatud info ja m\u00fc\u00fctide levitamisega. TAI reklaamis liikumiskampaaniat FB-s, hirmutades samal ajal k\u00fcllastunud rasvade s\u00f6\u00f6misega (jah, just t\u00e4pselt hirmutamisena m\u00f5jus minu silmale nende avaldus). Kuna nad seal asutuses ilmselgelt on kursis ka nende uurimust\u00f6\u00f6dega, mis t\u00f5estavad, et k\u00fcllastunud rasvade s\u00f6\u00f6misel ja s\u00fcdame-veresoonkonnahaigustel ei ole mitte mingisugust seost, siis kasutasid nad oma tekstis v\u00e4ljendit “liigs\u00f6\u00f6mine.” Kes v\u00e4hegi meediast midagi taipab, saab aru, et see on \u00fcks trikitamine – inimene, kes loeb sellist infokildu, ei keskendu mitte s\u00f5nale “liig”, vaid s\u00f5na\u00fchendile “k\u00fcllastunud rasvad” ja j\u00e4reldab, et need ongi need, mis meie s\u00fcdamed haigeks teevad. Mis on vale. Kleebin siia ekraanit\u00f5mmise nimetet postitusest koos enda kommentaariga:<\/p>\n
<\/p>\n
Kuna pildilt ehk ei loe h\u00e4sti v\u00e4lja kogu teksti, siis panen siia TAI postituse teksti:\u00a0S\u00fcdame-veresoonkonnahaigus Mu kommentaar postituse juures on selline:\u00a0Suurep\u00e4rane, et k\u00f6\u00f6givilju ja kiudaineid promote, aga miks r\u00f5hutate just k\u00fcllastunud rasvade liigtarbim0ist, kui \u00fcksk\u00f5ik mille liigtarbimine tekitab rasvumist? Uuringud on t\u00f5estanud, et s\u00fcdame-veresoonkonnahaigustel ja k\u00fcllastunud rasvade s\u00f6\u00f6misel pole mingit seost ja Mihkel Zilmer, kes kuulub nende samade toitumissoovituste koostajate hulka, \u00fctles seda ka s\u00fcgisel toimunud toitumiskonverentsil esinedes k\u00f5igi kuuldes v\u00e4lja. Siin on link \u00fchele v\u00e4ga suurele uurimusele, lugege palun!<\/em>:\u00a0http:\/\/ajcn.nutrition.org\/…\/13\/ajcn.2009.27725.abstract…\u00a0<\/a><\/p>\n Mu hilisemas kommentaaris on link ka \u00fchele teisele teadust\u00f6\u00f6le<\/a>, mis v\u00f5rdleb pol\u00fck\u00fcllastamata ja k\u00fcllastunud rasvhappeid s\u00fcdamehaigustega seoses.<\/p>\n Oma esimesele kommentaarile sain TAI-lt paar p\u00e4eva hiljem ka vastuse:\u00a0Tere! Paljud raportid n\u00e4itavad veenvate t\u00f5endite olemasolu, et k\u00fcllastunud rasvhapete osakaalu v\u00e4hendamine ja k\u00fcllastumata rasvhapete (kalast, p\u00e4hklitest, seemnetest, taime\u00f5lidest ja taimsetest rasvav\u00f5ietest) osakaalu suurendamine toob kaasa tervisekasud. Ehk, et toidust peab saama nii k\u00fcllastunud kui k\u00fcllastumata rasvhappeid. Kuid k\u00fcllastunud rasvhapete saamine tuleks hoida alla 10% kogu p\u00e4evasest energiavajadusest. K\u00fcllastumata rasvhapete puhul on see soovitus 10-20%. Selleks, et see alla 10% hoida, tuleb nende saamist piirata, vastasel juhul on liig kerge kogunema.<\/em><\/p>\n Raporteid, mis minu lingitud teadust\u00f6\u00f6des v\u00e4idetu \u00fcmber l\u00fckkaks, nad oma kommentaarile ei lisanud. Fakt on, et k\u00fcllastunud rasvade s\u00f6\u00f6misel ja s\u00fcdamehaigustel puudub seos, samuti puudub pol\u00fck\u00fcllastumata rasvhapetel eelis k\u00fcllastunud rasvhapete ees seoses s\u00fcdamehaigustega. TAI postitus oli seotud s\u00fcdamen\u00e4dalaga, sellep\u00e4rast t\u00f5in v\u00e4lja just need viited. Kuna mina r\u00e4\u00e4kisin sellest, mis s\u00fcdant ei kahjusta ja nemad sellest, mille s\u00f6\u00f6mine v\u00f5ib tervisele kasu tuua, siis tegelikult r\u00e4\u00e4kisime me erinevatest asjadest.<\/p>\n \u00dcksk\u00f5ik mille liigs\u00f6\u00f6mine teeb paksuks ja haigeks, sellep\u00e4rast on \u00fche toitaine negatiivsena esilet\u00f5stmine p\u00f5hjendamatu ja eksitav. T\u00e4pselt samasugust k\u00fcllastunud rasvaga hirmutamist kuulsin kuu algul Ringvaate saates esinenud kardioloogi suust. Ta \u00fctles seal saates k\u00fcll ka seda, et haigestumine s\u00fcdame-veresoonkonnahaigustesse on v\u00e4henenud, aga nimetas selle p\u00f5hjuseks asjaolu, et kui vanasti inimesed praadisid searasvaga, siis n\u00fc\u00fcd enam mitte. Ka selline info on eksitav, sest n\u00f5ukaajal kasutati praadimiseks searasva k\u00fcll taludes, aga mina oma lapsep\u00f5lvest m\u00e4letan, et praeti palju margariiniga (transrasvad!) ja pannkoogid k\u00fcpsetati alati p\u00e4evalille\u00f5liga, hiljem rapsi\u00f5liga (suur Omega-6 \u00fclekaal) Link<\/a>. \u00dcheksak\u00fcmnendatel tulid m\u00fc\u00fcgile igasugused pehmed m\u00e4\u00e4rdemargariinid (lisaained, transrasvad), mis me harjumusp\u00e4rase v\u00f5i v\u00e4lja vahetasid, see oli \u00fcks p\u00e4ris suur muutus me toidulaual. Ja mis peamine – m\u00e4letate, kui stressirohke oli elu Eestis 25 aastat tagasi? Muutused olid suured, palju oli vaesust ja hirmu tuleviku ees. T\u00e4nases Eestis ei ole kindlasti enam sellisel m\u00e4\u00e4ral negatiivseid emotsioone kui oli \u00fcheksak\u00fcmnendatel aastatel. Trennid on moes ja puhkusereisidel k\u00e4imine pole ammu enam ainult rikaste privileeg. Ka meie pension\u00e4rid reisivad ja viivad ennast rutiinist v\u00e4lja. Kindlasti m\u00e4ngib stressi v\u00e4henemine ja see, et inimesed oskavad rohkem puhata, rolli s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste v\u00e4henemises.<\/p>\n Kui hakkad n\u00e4iteks meie Nutridata<\/a> abil enda toitumist j\u00e4lgima, m\u00e4rkad kindlasti seda, et enamus praetud toite, mida programmist valida saad, on praetud rapsi\u00f5liga. Samas on tavaline v\u00f5i ja oliivi\u00f5li toitaineterikkamad ega sisalda suurel hulgal Omega-6 rasvhappeid, mida nagunii mitmelt poolt liiaga saame, (v\u00f5rdluseks Link<\/a>, Link<\/a>\u00a0ja Link<\/a>). V\u00f5ibolla on rapsi\u00f5li eelistatud v\u00e4hese k\u00fcllastunud rasvhapete sisalduse poolest (mis pole argument, nagu eespool selgitan) ja rohke Omega-3 sisalduse poolest, mis pole samuti argument, sest ALA<\/a>, mis on Omega-3 rasvhappe taimne vorm, on kasutu seni kuni pole muudetud EPA<\/a>-ks ja DHA<\/a>-ks. Mitmed uuringud on n\u00e4idanud, et inimene ei suuda alfa-linoleenhapet neiks kaheks rasvhappeks efektiivselt konverteerida (Link<\/a> ja Link<\/a>). Lisaks on rapsi\u00f5lis tohutu kogus Omega-6 rasvhapet, st et Omega-6 ja Omega-3 suhe on tugevalt paigast \u00e4ra (ideaalis peaks need olema me toidus vahekorras 1:1). Pealegi ei ole v\u00f5imalik rapsi kasvatada ilma mitmekordse m\u00fcrgitamiseta. K\u00f5ike seda arvestades j\u00e4\u00e4b arusaamatuks rapsi\u00f5li eelistamine riiklikul tasemel.<\/p>\n Minu arvates vajab kogu toitumisalane n\u00f5ustamine paradigma muutust. K\u00fcmneid aastaid on meid hoiatatud rasvase toidu eest ja arstid keelitavad patsiente k\u00f5rge kolesteroolitaseme hirmus mune mitte s\u00f6\u00f6ma (kuigi munad on parim toit \u00fcldse!). Neist n\u00f5uannetest ei ole olnud kasu ei rasvumise ega haiguste v\u00e4ltimiseks. Suur uurimus, mis n\u00e4itab, et k\u00fcllastunud rasv me tervist ei ohusta, on lingitud \u00fclalpool, aga ka selle kohta on teaduslik t\u00f5estus olemas, et munad meile s\u00fcdamehaigusi ja insulti ei p\u00f5hjusta (link<\/a> ja link<\/a>).<\/p>\n Munade s\u00f6\u00f6misel on keha kolesteroolitasemega v\u00e4ga v\u00e4he pistmist. P\u00f5hiosa organismis leiduvast kolesteroolist toodab keha ise ja mida v\u00e4hem me kolesterooli toiduga saame, seda rohkem peab me maks seda ise tootma. Ja teistpidi – mida rohkem kolesterooli endasse toiduga sisestad, seda v\u00e4hem su enda maks seda toodab. Juba \u00fcks v\u00e4ga ammune uuring n\u00e4itas, et ainult 34-63% toiduga saadud kolesteroolist imendub ja t\u00f5en\u00e4oliselt on see protsent veel v\u00e4iksem, kui s\u00fc\u00fca kolesteroolirikast toitu koos suure hulga kiudainetega (link<\/a>). Inimkehal on mehhanismid, mis peatavad kolesterooli tootmise maksas selleks, et reguleerida selle koostist veres ja tagada kehale vajalik kogus.<\/p>\n P\u00f5hiliselt tahan j\u00f5uda oma pika jutuga sinna, et olgem normaalsed ja s\u00f6\u00f6gem normaalset toitu, puhast kodutoitu, ilma hirmuta, mis sunnib lihat\u00fckilt eemaldama k\u00f5ige maitsvamad osad (kananahk n\u00e4iteks), sest need on rasvased. Ei ole olemas \u00fchtegi toitu, millega liialdamine ei teeks kehale kahju, alates rasvadest ja l\u00f5petades k\u00f6\u00f6gi- ja puuviljaga. Mitte midagi ei tohi ohtralt s\u00fc\u00fca. Aga kaalulangetajale seisneb rasvasema toidu s\u00f6\u00f6mise kasulikkuse trikk selles, et esiteks j\u00e4\u00e4vad portsud v\u00e4iksemaks, sest rasvasest s\u00f6\u00f6gist saab k\u00f5ht t\u00e4is juba toidulauas (mitte 20 minutit peale s\u00f6\u00f6ki) ja rasvane toit hoiab k\u00f5hu t\u00e4is pikkadeks tundideks. Veresuhkur p\u00fcsib stabiilne ja n\u00e4ljatunne eemal. On m\u00fc\u00fct, et pead s\u00f6\u00f6ma iga paari tunni tagant, see on s\u00f5ltuvus, mida tekitab liigne s\u00fcsivesikute tarbimine ja rasvade v\u00e4ltimine (insuliinist, leptiinist ja teistest kehakaalu m\u00f5jutavatest hormoonidest teen \u00fckskord eraldi postituse). Inimesele ei ole pidev s\u00f6\u00f6mine (3 toidukorda ja 2-3 vahepala) loomuomane, nii on olnud v\u00f5imalik toituda alles v\u00e4ga viimasel l\u00fchikesel perioodil ajaloos ja selle tulemust me n\u00e4eme igal pool, \u00fcksk\u00f5ik kuhu vaatad. Vahel piisab peeglisse vaatamisest…<\/p>\n P.S. Kui tahad teada, mida ma arvan sellest, mis v\u00f5ib olla k\u00f5ige tervistkahjustavam me toidulaua juures (peale suhkru), siis see on k\u00f6\u00f6givilja v\u00e4hene tarbimine. K\u00e4si p\u00fcsti, kes s\u00f6\u00f6b iga p\u00e4ev v\u00e4hemalt 300 grammi k\u00f6\u00f6givilja? V\u00f5i 400-500 grammi nagu n\u00e4iteks ma ise olen endale igap\u00e4evaselt sisse harjutanud? Kahjuks\u00a0uuringutest tean<\/a>, et olen v\u00e4ga suur erand. Kui peaksin \u00fchel p\u00e4eval m\u00f5nda s\u00fcdame-veresoonkonnahaigusesse surema, siis v\u00e4hemalt teate, et mul oli \u00fclihea elukvaliteet (super toidulaud, palju liikumist ja r\u00f5\u00f5mus meel), aga \u00e4\u00e4rmiselt kehv algmaterjal \ud83d\ude00<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Tervise Arengu Instituut (TAI) on algatanud kampaania “Aprillis liigun poole rohkem.” Ma ise k\u00fcll kampaaniate elukombeid muutvasse m\u00f5jusse ei usu, aga positiivsed on need kindlasti selle poolest, et nende kaudu tuletatakse inimestele korrakski meelde olulisi teemasid. Liikumine on absoluutselt vajalik igale inimesele iga p\u00e4ev, oma s\u00fcdamele tuleb t\u00f6\u00f6d anda, et ta terve p\u00fcsiks. S\u00fcda on … Loe edasi Me peame r\u00e4\u00e4kima rasvast<\/span>
\nToidup\u00fcramiidi abil saad aimu, milline n\u00e4eb v\u00e4lja tasakaalustatud n\u00e4dalane toidulaud. Pea meeles: s\u00f6\u00f6 nii palju kui su organism vajab ja \u00e4ra kulutab. Loe l\u00e4hemalt siit: http:\/\/toitumine.ee\/