Sellele, miks kaal ei lange, ei ole \u00fchest vastust. Inimese ainevahetus on nii keerukas s\u00fcsteem, et isegi \u00fchel ja samal inimesel ei ole ka baasainevahetus iga p\u00e4ev \u00fchesugune, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et keha reageerib erinevatel eluperioodidel isegi \u00fchele ja samale toidule erinevalt. Tavaliselt vastatakse sellele k\u00fcsimusele, et sa s\u00f6\u00f6d liiga palju (mis m\u00f5nikord on ka t\u00f5si) ja liigud liiga v\u00e4he (mis pole kehakaalu alandamisega kuigiv\u00f5rd seotud).<\/p>\n
Kui oled j\u00f5udnud keskikka, v\u00f5id \u00fchel p\u00e4eval avastada, et jookse v\u00f5i \u00e4ra jookse, s\u00f6\u00f6 nii m\u00f5istlikult ja tervislikult kui v\u00e4hegi oskad, aga kehakaalu see grammigi ei k\u00f5iguta. Mu enda jaoks oli avastus, et “kalorid sisse-kalorid v\u00e4lja” peale 40-ndat eluaastat absoluutselt ei t\u00f6\u00f6ta, suur \u00fcllatus. Ma ei teadnud siis veel midagi hormoonidest ja uskusin lihtsat matemaatikat, millega tervisen\u00f5ustajad meid alailma eksitavad – s\u00f6\u00f6 v\u00e4hem ja liigu rohkem, negatiivne kaloribilanss viib kaalu languseni. T\u00e4na ma tean, et nii lihtne see kahjuks ei ole.<\/p>\n
Mu vanus l\u00e4henes 45-le kui hakkasin elus esimest korda regulaarselt jooksmas k\u00e4ima. \u00dclekaalu oli mul siis umbes 20 kilo ja kehamassiindeks n\u00e4itas rasvumist, aga see ei takistanud mul omaette jooksurajal tiksuda kasv\u00f5i 10 kilomeetrit. Tavalised igap\u00e4evased jooksuringid olid 5-kilomeetrised, n\u00e4dalavahetusel s\u00f6rkisin pikemaid otsi. Peale jooksu v\u00f5imlesin ja venitasin veel umbes pool tundi. Kuni 50-nda eluaastani m\u00e4ngisin ka korvpalli – kaks korda n\u00e4dalas trenn meestega ja \u00fcks kord n\u00e4dalas naistega, lisaks oli keskn\u00e4dalal 1,5-tunnine sulgpallitrenn. K\u00f5ige igap\u00e4evasem k\u00fcsimus tuttavatelt, kes juhtusid mu trennikoormusest kuulma, oli, et noh, kui palju sa siis ka kaalu oled langetanud. Ja k\u00f5ik nad \u00fcllatusid, kui \u00fctlesin, et mitte grammigi. Aga t\u00f5si see oli – vaatamata pea igap\u00e4evasele suure koormusega treenimisele ja tervislikule toitumisele (nagu ma tollal asjast aru sain) ei muutunud mu kaal mitte kuhugi poole.<\/p>\n
Mul on aastast 2006 konto lehek\u00fcljel fitday.com<\/a>, kus rehkendasin s\u00f6\u00f6dud kilokaloreid, saadud toitaineid ja kulutatud energiat. Tore oli j\u00e4lgida k\u00fcll, et olen p\u00e4eva jooksul kulutanud 2700 kcal ja s\u00f6\u00f6nud 1700 kcal, aga kahjuks see -1000 kilokalorit ei t\u00f6\u00f6tanud reaalses elus. T\u00e4nagi \u00f5petatakse meile \u00fclikoolis, et kaalu aitab langetada ainult ja ainult negatiivne kaloribilanss ja iga kord kui sellist v\u00e4idet kuulen, tahaks t\u00f5usta p\u00fcsti ja pidada kolmetunnise loengu inimese f\u00fcsioloogiast. Jah, ka minu puhul toimis selline primitiivne rehkendus veel 37-aastaselt, kui rasedusega kogunenud \u00fclekilod kalorilugemisega ja ilma trennita maha raputasin, aga \u00fchel p\u00e4eval vanuses 40+ see meetod enam ei t\u00f6\u00f6tanud. Ausalt \u00f6eldes mitte \u00fckski asi ei t\u00f6\u00f6tanud enne kui olin endale selgeks teinud, mismoodi hormoonid meie ainevahetust m\u00f5jutavad, kuidas ohjata men\u00fc\u00fcs s\u00fcsivesikute v\u00e4hendamisega \u00fclem\u00e4\u00e4rast insuliinitootlust ning kuidas hoida toiduga veresuhkru tase stabiilne. Sest insuliin salvestab liigse gl\u00fckoosi rasvana ja gl\u00fckoosi me saame peamiselt s\u00fcsivesikutest, mida s\u00f5in tollal nii palju nagu tervele inimesele soovitatakse. Lisaks h\u00fcpitavad s\u00fcsivesikud veresuhkrut minu jaoks v\u00e4ga ebamugavalt.<\/p>\n The New York Times<\/em> avaldas huvitava artikli sellest<\/a>, mis on saanud neist inimestest, kes kaotasid kehakaalu telesaates The Biggest Loser<\/em>. K\u00f5ik need kaalulangetajad on t\u00e4naseks oma kehakaalu kasvatanud, osad on t\u00e4na isegi raskemad kui enne saatesse tulekut. \u00dcks asi, mis nende k\u00f5igiga juhtunud on, on see, et nende ainevahetus on nii palju aeglustunud, et nende kehad suudavad kulutada sadu kilokaloreid v\u00e4hem kui nende vanus ja kehakoostis k\u00f5iksugu tarkade arvutuste j\u00e4rgi eeldaks. See on ilmselt ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks peale suurt kaalulangetust on nad tagasi kogunud k\u00fcmneid kilosid kehakaalu. Minu arvates on see ehe n\u00e4ide, et “kalorid sisse-kalorid v\u00e4lja” meetod ei t\u00f6\u00f6ta, see pole j\u00e4tkusuutlik.<\/p>\n K\u00fcsisin kord \u00fchel konverentsil Mai Maserilt, kes on Figuuris\u00f5prade mentor ja oli omal ajal tegev ka kaaluj\u00e4lgijate juures, kas ta teab, kui palju on neid endisi kaaluj\u00e4lgijaid ja figuuris\u00f5pru, kes ka mitu aastat peale r\u00fchmas k\u00e4imist on samas kaalus. Mu k\u00fcsimus oli ajendatud sellest, et v\u00e4idetavalt 98% neis r\u00fchmades kaalu langetanud inimestest on viie aasta p\u00e4rast kaalu tagasi kasvatanud. Vastuseks sain, et Eestis tulemusi uuritud ei ole, aga: “Eks nad tulevad siis r\u00fchma tagasi.” Nii ongi, see on \u00e4ri. Kaalu langetamise meetodid, mis eeldavad, et sa pead vaeva n\u00e4gema, t\u00fchja k\u00f5htu kannatama ja samas tohid s\u00fc\u00fca k\u00f5ike, aga v\u00e4iksemas koguses, ei t\u00f6\u00f6ta. Ma ei tea ka oma tutvusringkonnas mitte \u00fchtegi inimest, kes olles figuuris\u00f5prade r\u00fchmas v\u00f5i kunagi kaaluj\u00e4lgijana kaalu langetanud, ei oleks t\u00e4na paksud. M\u00f5ni neist elab, muide, v\u00e4ga aktiivset elu, teeb k\u00f5vasti trenni ja on ikkagi oma paksuse tagasi saanud. Kurb, aga t\u00f5si.<\/p>\n T\u00e4pselt samamoodi ei pruugi kehakaalule p\u00fcsivat kasu olla bariaatrilisest operatsioonist. Kui enda kehale sobivat s\u00f6\u00f6misviisi ja toitu ei leita, tuleb paksus tagasi k\u00f5igil, kellel sellega probleem on olnud.<\/p>\n P\u00f5hiline, miks mitmesugune dieeditamine ei aita, on see, et me unustame hormoonid. Kaalut\u00f5us ei ole mitte kilokalorite manustamise tasakaalustamatus, vaid hormonaalne h\u00e4ire. Ja ma tahan r\u00f5hutada, et \u00fclekaalulisus ei tule sellest, et inimene on distsiplineerimatu, et tal pole iseloomu v\u00f5i et ta on laisk ja loll ja \u00f5gib kogu aeg. Ma n\u00e4en neid inimesi pigem kui ohvreid. Siinkohal v\u00f5iks n\u00e4idata n\u00e4puga nii toiduainetet\u00f6\u00f6stuse kui meditsiinis\u00fcsteemi peale.<\/p>\n INSULIIN<\/p>\n Kaalut\u00f5usus m\u00e4ngivad rolli erinevad hormoonid. Kui annad oma kehale liiga palju gl\u00fckoosi (s\u00f6\u00f6d palju s\u00fcsivesikuid), salvestab hormoon nimega insuliin \u00fcleliigse gl\u00fckoosi su kehasse rasvana. See juhtub ka siis, kui su pankrease beeta-rakud ei suuda enam piisavalt t\u00f6\u00f6v\u00f5imelist insuliini toota ja pead diabeetikuna seda juurde s\u00fcstima, et rakud saaksid toidetud ja veresuhkur p\u00fcsiks normis. Insuliini liig, \u00fcksk\u00f5ik kust see tuleb, hoiab kehas rasva kinni ja salvestab seda sinna juurde.<\/p>\n Diabeetikutele on tuttav koidikufenomen (dawn phenomenon<\/em>). See on k\u00f5rge veresuhkru tase hommikul peale \u00e4rkamist. Pankrease alfa-rakud toodavad gl\u00fckagooni, see hormoon annab maksale teada, et n\u00fc\u00fcd on vaja inimesele energiat anda ja vallandab maksast gl\u00fckogeeni, mis l\u00e4heb gl\u00fckoosina verre. See protsess algab tavaliselt paar tundi enne \u00e4rkamist ja kestab veel m\u00f5ni aeg peale seda, kui oled oma p\u00e4evatoimetustega alustanud. Koidikufenomeni t\u00f5ttu peab diabeetik, kes on harjunud hommikus\u00f6\u00f6ki s\u00f6\u00f6ma, j\u00e4lgima, et s\u00fcsivesikute hulk p\u00e4eva esimeses toidus oleks v\u00f5imalikult v\u00e4ike (Dr Bernstein<\/a> soovitab mitte rohkem kui 6 grammi, l\u00f5una- ja \u00f5htus\u00f6\u00f6gis 12 grammi). Mida rohkem insuliini on su pankrease beeta-rakud eelmisel p\u00e4eval tootnud v\u00f5i mida rohkem oled seda s\u00fcstina vajanud, seda aktiivsem on \u00f6ine gl\u00fckagooni tootmine ja seda k\u00f5rgema veresuhkru hommikuks saad. Mida k\u00f5rgema veresuhkrun\u00e4idu hommikul m\u00f5\u00f5dad, seda rohkem insuliini vajad gl\u00fckoositaseme kontrolli alla saamiseks. See on surnud ring seni, kuni sa ei hakka oma verele toiduga v\u00e4hem gl\u00fckoosi andma ehk et kuni ei piira s\u00fcsivesikute tarbimist v\u00e4hemalt 50 grammini p\u00e4evas v\u00f5i veelgi madalamale. 20-50 grammi s\u00fcsivesikuid p\u00e4evases toidus peetakse 2. t\u00fc\u00fcpi diabeetikule optimaalseks, sellisel s\u00f6\u00f6misel on ka raviefekt (link \u00fclevaatele<\/a>).<\/p>\n KORTISOOL<\/p>\n Hormoon nimega kortisool on tuntud stressihormoonina, pingeperioodidel kortisooli tase organismis t\u00f5useb. Kortisool omakorda stimuleerib insuliini tootmist ja kuidas insuliin m\u00f5jutab kehakaalu, seda juba kirjutasin. See on \u00fcks p\u00f5hjus, miks osadel inimestel stressis olles kehakaal t\u00f5usma hakkab. Sa ei pea selles seisundis ennast isegi toiduga lohutama, kehakaal v\u00f5ib t\u00f5usta selletagi.<\/p>\n LEPTIIN<\/p>\n Ja siis on meil veel selline tore hormoon, mille nimi on leptiin. Leptiini peetakse peamiseks kehakaalu reguleerivaks hormooniks. Leptiini nimetatakse ka rahuloluhormooniks ja n\u00e4ljahormooniks, sest leptiini roll on \u00f6elda ajule, et n\u00fc\u00fcd aitab s\u00f6\u00f6misest, n\u00fc\u00fcd on k\u00fcllalt. Leptiini toodavad kehas rasvarakud ja mida rohkem rasva kehas on, seda rohkem leptiini organism toodab. Ja vastupidi – mida v\u00e4hem rasva kehas on, seda v\u00e4hem leptiini, mida v\u00e4hem leptiini, seda kindlam signaal ajule, et n\u00fc\u00fcd on k\u00e4es n\u00e4ljaperiood ja tuleb s\u00fc\u00fca. See on just see, miks siis, kui m\u00f5ne dieediga keha rasvasisaldust v\u00e4hendanud oleme, hakkame rohkem s\u00f6\u00f6ma ja v\u00e4hem kilokaloreid p\u00f5letama.<\/p>\n Rasvunud inimesel v\u00f5ib kujuneda leptiiniresistentsus. Kehas on k\u00fcll palju leptiini, kuid see ei suuda ajule selgeks teha, et k\u00e4es pole n\u00e4ljaperiood. Pidev n\u00e4ljatunne ajab inimese s\u00f6\u00f6ma ja pideva s\u00f6\u00f6misvajadusega on pea v\u00f5imatu v\u00f5idelda. J\u00e4lle \u00fcks surnud ring.<\/p>\n GRELIIN<\/p>\n Teise nn n\u00e4ljahormoonina me kehas on tuntud greliin. Greliini tase organismis t\u00f5useb siis, kui k\u00f5ht on t\u00fchi, enamasti enne s\u00f6\u00f6ki, aga ka n\u00e4iteks h\u00fcpogl\u00fckeemia puhul. Peale s\u00f6\u00f6ki greliini tase langeb. Kusjuures s\u00fc\u00fces n\u00e4iteks fruktoosi, ei toimu sarnast greliini tootmist ja aju ei saa k\u00e4tte samasugust k\u00fcllastustunnet nagu gl\u00fckoosi tarbimisel. See on \u00fcks p\u00f5hjus, miks peaksime fruktoosi tarbimisega olema \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlikud (link uurimusele<\/a>), r\u00e4\u00e4kimata sellest, et fruktoosi tarbimine soodustab ka insuliiniresistentsust, stimuleerib vistseraalse rasva teket (siseorganite rasvumist) ja kergitab vere trigl\u00fctseriidide taset (link uurimusele<\/a>).<\/p>\n Neid hormoone, mis kehakaalu m\u00f5jutavad, on muidugi rohkem, t\u00f5in l\u00fchidalt v\u00e4lja ainult k\u00f5ige t\u00e4htsamad tegelased. Olulisim nende hulgas on muidugi insuliin kui rasva salvestav hormoon ja \u00fclekaalulisuse raviks peaks alustama just insuliinitaseme langetamisest. Insuliini saad kontrolli alla, kui piirad oma toidus s\u00fcsivesikuid ja asendad neist saamata j\u00e4\u00e4nud energia rasvaga (katseta umbes nii – s\u00fcsivesikuid alla 15%, valku 15-20% ja rasva 65-70%). Rasvane toit annab ka kiiresti k\u00fcllastustunde, mis kestab pikka aega. \u00c4ra karda rasva! Kui hakkad v\u00e4hendatud s\u00fcsivesikutega men\u00fc\u00fcga kaalu alandama ja loobud igasugusest suhkrust ja t\u00e4rklisest, ei pea sa isegi kilokaloreid lugema, esialgu ei tohigi. Ma p\u00e4ris t\u00f5siselt luban, et kui l\u00e4hed sellisele men\u00fc\u00fcle nagu siin blogis propageerin, hakkab su kaal langema ka siis, kui s\u00f6\u00f6d kilokaloreid rohkem kui t\u00e4na rasvununa kaloreid lugedes. Minuga juhtus nii, et kilokaloreid tarbisin rohkem kui harjunud olin, aga kaal langes m\u00fchinal.<\/p>\n Igavesti selline piiranguta s\u00f6\u00f6mine kesta ei saa, sest keha kohaneb, aga esimeste kuude kaalulanguseks ei ole t\u00f5esti vaja kilokaloreid lugeda. Tegelikult juhtub see, et hakkad iseenesest v\u00e4hem s\u00f6\u00f6ma, sest tahtmine pidevalt midagi n\u00e4ksida kaob ja k\u00f5ht p\u00fcsib rasvasest toidust pikalt t\u00e4is. Ka toiduportsud hakkavad iseenesest v\u00e4henema. V\u00f5ib juhtuda, et alles 7-8 tundi peale s\u00f6\u00f6ki avastad, et k\u00f5ht hakkab t\u00fchjaks minema.<\/p>\n Kui oled juba uutmoodi s\u00f6\u00f6misega kohanenud ja m\u00e4rkad, et kaal enam ei lange, on paras aeg tuua oma ellu natuke paastumist. LCHF (low carb, high fat)<\/em> s\u00fc\u00fces on v\u00e4ga lihtne teha igap\u00e4evast 16\/8 paastumist – s\u00f6\u00f6n ainult 8-tunnises aknas ja 16 tundi olen s\u00f6\u00f6mata. Sellise s\u00f6\u00f6misr\u00fctmi sisse mahub isegi kolm s\u00f6\u00f6gikorda neljatunniste vahedega. Ma ise s\u00f6\u00f6n selle ajavahemiku sees kaks korda, sest rohkem ei vaja. Kui ka igap\u00e4evase vahelduva paastumisega kaalulangus seisma j\u00e4\u00e4b, aga \u00fclekaalu ikka veel on, v\u00f5ib hakata tegema 24-tunniseid paaste paar korda n\u00e4dalas. Ma ise kasutan 24h paastu alati, kui olen s\u00fcsivesikutega liialdanud (100g p\u00e4evas l\u00f6\u00f6b juba veresuhkru sassi mitmeks p\u00e4evaks). See k\u00e4ib nii, et n\u00e4iteks t\u00e4na \u00f5htul s\u00f6\u00f6n ja j\u00e4rgmine s\u00f6\u00f6k on homme \u00f5htul. Suurep\u00e4rane moodus veresuhkru kontrolli all hoidmiseks ja kaalu langetamiseks.<\/p>\n Paastumine, muide, ei aeglusta ainevahetust, vaid vastupidi – kiirendab seda (link uurimusele<\/a>). Paastumine on ka k\u00f5ige efektiivsem moodus insuliinitaseme alandamiseks ja insuliinitundlikkuse parandamiseks (link uurimusele<\/a>). Paastumine t\u00f5stab adrenaliinitaset ja kergitab baasainevahetust kuni 14%. Keha hakkab gl\u00fckoosi asemel kasutama k\u00fctuseks ketoone ja v\u00f5tab energia rasvast ning selle tillukese gl\u00fckoosikoguse, ilma milleta aju toimida ei saa, aitab maks toota gl\u00fckoneogeneesi abil. Ketoos on \u00fcks kindel moodus kaalu langetamiseks, sest energiaks kulutatakse talletatud rasva.<\/p>\n Kas teadsid, et v\u00e4ikesed lapsed, kui nad just permanentselt suhkrut ei s\u00f6\u00f6, on alailma ketoosis? See on inimkeha loomulik seisund. Vist pean sel teemal \u00fche eraldi postituse tegema, muidu see artikkel siin ei l\u00f5pegi kunagi \u00e4ra \ud83d\ude42<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Sellele, miks kaal ei lange, ei ole \u00fchest vastust. Inimese ainevahetus on nii keerukas s\u00fcsteem, et isegi \u00fchel ja samal inimesel ei ole ka baasainevahetus iga p\u00e4ev \u00fchesugune, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et keha reageerib erinevatel eluperioodidel isegi \u00fchele ja samale toidule erinevalt. Tavaliselt vastatakse sellele k\u00fcsimusele, et sa s\u00f6\u00f6d liiga palju (mis m\u00f5nikord on ka t\u00f5si) … Loe edasi Miks kaal ei lange?<\/span>