![\"DSC_0067\"](\"http:\/\/www.diabeetik.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/DSC_0067-169x300.jpg\")
<\/p>\nValisin loo peategelaseks leiva seet\u00f5ttu, et leib \u00fcks eestlase p\u00f5hitoit on kartuli k\u00f5rval ja enamus inimesi vist ei kujuta \u00fcldse ette elu ilma leivata. Kahjuks on nii, et k\u00f5rge veresuhkruga kimpus olevad inimesed peaksid lisaks suhkrule ka t\u00e4rkliserikastest toitudest kauge kaarega m\u00f6\u00f6da k\u00e4ima, kui nad just ei taha j\u00e4\u00e4dagi ravimite abil elama ja ravimikoguseid suurendama.<\/p>\n
Kui paar aastat tagasi s\u00fcsivesikuvaesele toidule \u00fcle l\u00e4ksin, oli mulle just leivast loobumine k\u00f5ige raskem. Tol ajal ma oma vere gl\u00fckoositaset veel igap\u00e4evaselt ei j\u00e4lginud ja mul polnud aimugi, mil m\u00e4\u00e4ral \u00fcks viil rukkileiba veresuhkrut kergitada v\u00f5ib. Esimestel kuudel s\u00f5ingi igal hommikul kaks viilu Rukkipala ja kaal langes siiski. Peale kolme kuud ja miinus k\u00fcmmet kilo viimaks loobusin leivast, sest kaal j\u00e4i seisma. Ja leivast loobudes sain kaalunumbri j\u00e4lle allapoole liikuma.<\/p>\n
Leib oli mulle kuni viimase ajani aeg-ajalt suureks kiusatuseks, kuigi olin aru saanud, et see \u00fcks lihtsamaid viise on oma paastuveresuhkru tuksi keeramiseks. P\u00e4evane s\u00f6\u00f6dud s\u00fcsivesikute hulk ei pruukinud isegi \u00fcle 50 grammi kerkida, ometi sain paar-kolm viilu leiba s\u00fc\u00fces hommikused veresuhkrud isegi kuni 6,4 mmol\/l.<\/p>\n
Kuna ma ei suutnud uskuda, et olen t\u00f5esti sedav\u00f5rd tundlik s\u00fcsivesikute suhtes, alustasin leivaeksperimenti. Ma ei teinud seda mitu p\u00e4eva j\u00e4rjest, vaid m\u00f5nep\u00e4evaste vahedega, et anda organismile aega toibumiseks ja ennast nn normaalsesse harjumusp\u00e4rasesse seisu viia. Tuletan igaks juhuks meelde, et ma pole iial saanud 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi diagnoosi, aga olen olnud pikalt eeldiabeedis ning tagantj\u00e4rele tarkusega veendunud ka selles, et olin s\u00fcsivesikute suhtes keskmisest tundlikum juba lapsena.<\/p>\n
Olen oma s\u00fcsivesikuvaesel eluperioodil aeg-ajalt ostnud ainult Jassi seemneleiba, sest see paistab olevat meie kaubanduses saadaolevatest leibadest k\u00f5ige v\u00e4iksema s\u00fcsivesikusisaldusega (s\u00fcsivesikuid 30,8g 100g-s). Selles leivas on 26% seemneid ja \u00fches viilus on s\u00fcsivesikuid pakendi p\u00f5hjal 11,7 grammi. Tundub tervislik, eks? Aga minule mitte. Katsetasin nii, et s\u00f5in hommikupoolikul \u00f6ise paastu peale \u00fche viilu Jassi seemneleiba ja m\u00f5\u00f5tsin, mida mu veresuhkur selle peale teeb. Esimesel korral olin umbes pool tundi varem s\u00f6\u00f6nud ka \u00fche tillukese maasika. Veresuhkur oli m\u00f5lemal korral enne leiva s\u00f6\u00f6mist 5,4 mmol\/l.<\/p>\n
<\/p>\n
Nagu n\u00e4ete, hakkas mul nii jubedat numbrit n\u00e4hes k\u00e4si v\u00e4risema, sellep\u00e4rast selget pilti ei saanud. Proov on v\u00f5etud kell 11:15, umbes \u00fcks tund peale leivaviilu s\u00f6\u00f6mist. Kuna pool tundi peale s\u00f6\u00f6mist m\u00f5\u00f5ta ei saanud, siis v\u00f5in ainult oletada, et sel hetkel oli veresuhkur juba langemas.<\/p>\n
Ja j\u00e4rgmine proov kell 11:58<\/p>\n
![\"DSC_0068\"](\"http:\/\/www.diabeetik.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/DSC_0068-231x300.jpg\")
<\/p>\n
Niimoodi h\u00fcppab mu veresuhkur \u00fche ainsa viilu teraleiva peale.<\/p>\n
T\u00e4nane katsetus oli selline (ja ei mingit maasikat, ainult 1 viil leiba):<\/p>\n
![\"DSC_0101\"](\"http:\/\/www.diabeetik.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/DSC_0101-239x300.jpg\")
<\/p>\n
Seekord on proov v\u00f5etud 30 minutit peale leiva s\u00f6\u00f6mist, \u00fcks tund hiljem oli veresuhkur kukkunud juba 5,9 mmol\/l peale.<\/p>\n
Soovitan k\u00f5igil, kellel veresuhkruga probleeme, sarnaseid katseid teha, et teada saada, milline toit on sobilik ja milline mitte. Inimesed on erinevad, meie kehad reageerivad erinevatele toitudele erinevalt ja olen j\u00f5udnud ka t\u00f5demuseni, et vahel v\u00f5ib v\u00e4iksema s\u00fcsivesikute sisaldusega toit kergitada vere gl\u00fckoositaset oluliselt rohkem kui suur hulk korraga s\u00f6\u00f6dud s\u00fcsivesikuid. N\u00e4iteks tegin hiljuti katsetust popcorniga. Ma muidu \u00fcldse mingit teravilja ei s\u00f6\u00f6 ja ammugi mitte t\u00e4rkliserikast maisi, aga \u00f5ppimise huvides, eks ole, v\u00f5ib vahel tuua ohvreid. Kr\u00f5bistasin korraga \u00e4ra peaaegu terve paki popcorni (alla 100 grammi), millest sain umbes 70 grammi s\u00fcsivesikuid. \u00dcks tund peale niisugust julma s\u00f6\u00f6mist n\u00e4itas gl\u00fckomeeter mu suureks \u00fcllatuseks numbrit 5,3 mmol\/l. Kogu p\u00e4evane s\u00fcsivesikute hulk tuli sel p\u00e4eval 100 grammi ringis ja hommikune paastuveri oli seepeale muidugi tuksis – 6,4 mmol\/l.<\/p>\n
K\u00f5ige hullem asi, mida popcorni eksperimendist sain, olid 24h kestnud tursed. S\u00f5rmed olid nagu padjakesed kuni teise p\u00e4eva \u00f5htuni.<\/p>\n
P\u00f5hiliselt tahan oma jutuga \u00f6elda seda, et 11 grammi s\u00fcsivesikuid \u00fchest toidust ei ole sama efektiga mis 11 grammi m\u00f5nest teisest toidust. Mu p\u00e4eva esimene toidukord sisaldab p\u00e4ris tihti 11 grammi s\u00fcsivesikuid korraga, aga kui need tulevad ainult k\u00f6\u00f6giviljast, majoneesist, kookoskoorest ja maasikatest, n\u00e4iteks, ei kerki veresuhkur peale s\u00f6\u00f6ki rohkem kui mingi null-koma-midagi. N\u00e4iteks 5,2-lt 5,6-le v\u00f5i k\u00f5ige rohkem 5,9-le. Kui v\u00e4ldin t\u00e4ielikult igasugust suhkrut ja t\u00e4rklist (ei mingeid leibu ega muid teraviljatooteid), ei kerki mu vere gl\u00fckoositase peale s\u00f6\u00f6ki mitte kunagi isegi 6,0 mmol\/l-ni mitte, vaid p\u00fcsib stabiilselt 5,5 kandis.<\/p>\n
Stabiilne suurte k\u00f5ikumisteta veresuhkur annab \u00fclim\u00f5nusa olemise ja hoiab n\u00e4ljatunde eemal l\u00e4bi terve p\u00e4eva. Selleks ei pea olema diabeetik, et low carb-high fat<\/em> s\u00f6\u00f6misega ennast n\u00e4ksimistest ja liiga sagedastest s\u00f6\u00f6gikordadest eemal hoida. Igal juhul tasub lchf-i proovida k\u00f5igil \u00fclekaalulistel, eriti neil, kes keskikka j\u00f5udnuna t\u00f5denud on, et mitte miski enam ei aita. Kui oled igap\u00e4evase leiva ja kartuli s\u00f6\u00f6misega oma insuliinitaseme taevasse kergitanud ja j\u00e4tkad samamoodi, siis ei hakkagi kaal langema.<\/p>\n Kas oled t\u00e4hele pannud, et enamus leivak\u00fcpsetajaid ja koduleiva propageerijaid on kenakesti j\u00e4meda v\u00f6\u00f6kohaga? Nad armastavad leiba ja rukkileib, eriti see kodus k\u00fcpsetatud, on meil ju \u00fcks tervislik toit, eks ole. Leivaga on eriti lihtne oma insuliinitase laes hoida ja rasvavarusid kasvatada. Seet\u00f5ttu soovitan igasugusesse leibade promomisse suhtuda ettevaatusega. Kui oled peenike kui pilbas ja nii veresuhkur kui insuliinitase on normis, v\u00f5id muidugi leiba m\u00f5nuga vitsutada. Aga kui oled see nn t\u00e4issale ehk t\u00fc\u00fcpiline kodumaine keskealine v\u00f5i puha \u00fcmara v\u00f6\u00f6kohaga,\u00a0hoia leivast ja ka saiast kindlalt eemale.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Valisin loo peategelaseks leiva seet\u00f5ttu, et leib \u00fcks eestlase p\u00f5hitoit on kartuli k\u00f5rval ja enamus inimesi vist ei kujuta \u00fcldse ette elu ilma leivata. Kahjuks on nii, et k\u00f5rge veresuhkruga kimpus olevad inimesed peaksid lisaks suhkrule ka t\u00e4rkliserikastest toitudest kauge kaarega m\u00f6\u00f6da k\u00e4ima, kui nad just ei taha j\u00e4\u00e4dagi ravimite abil elama ja ravimikoguseid suurendama. … Loe edasi Mida leib diabeetikule teeb?<\/span>