{"id":556,"date":"2016-09-15T15:28:27","date_gmt":"2016-09-15T12:28:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.diabeetik.ee\/?p=556"},"modified":"2023-05-19T14:48:58","modified_gmt":"2023-05-19T11:48:58","slug":"angela-lugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/?p=556","title":{"rendered":"Angela lugu"},"content":{"rendered":"

Palusin oma loo kirja panna Angelal, keda pean kogu oma l\u00fchikese n\u00f5ustajakarj\u00e4\u00e4ri suurimaks r\u00f5\u00f5mustajaks. Olen Angelale v\u00e4ga t\u00e4nulik, et ta on julgenud mu toitumissoovitusi j\u00e4rgida ja et ta on teinud seda v\u00e4ga targalt. 1. t\u00fc\u00fcpi diabeedi toiduga kontrolli all hoidmise kohta on \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4he teadusuuringuid ja selle diabeediga on ilmselgelt ka eluks vajalik insuliini (ja s\u00fcsivesikute) kogus inimesiti erinev. Kindel on, et low carb<\/em> aitab!<\/p>\n

Aga lugege ise, siin on Angela lugu:<\/strong><\/p>\n

Diabeetik v\u00f5ib s\u00fc\u00fca k\u00f5ike! Seda kinnitas mulle palatikaaslane paar aastat tagasi, kui olin oma esimese raseduse ajal avastatud diabeedi t\u00f5ttu haiglas uuringutel. Ja seda ei l\u00fckanud \u00fcmber ka endokrinoloog ega diabeedi\u00f5ed, kes toitumisalaseid soovitusi jagasid. See teadmine mulle meeldis, v\u00e4ga! \u00dcsna traumeeriv oli end raseduse ajal k\u00f5ikv\u00f5imalike n\u00f5eltega torkima hakata, aga v\u00e4hemalt v\u00f5isin k\u00f5ike s\u00fc\u00fca.<\/em><\/p>\n

Toitumissoovitusi jagati arstikabinetis samuti \u2013 s\u00fc\u00fca tihti, aga v\u00e4ikesemates kogustes. P\u00e4eva jooksul peaks olema 3 toidukorda ja v\u00e4hemalt 2 vahepala (puuviljad ja leib jmt), et veresuhkur stabiilne oleks. Igaks juhuks ei hakka neid soovitusi siia detailsemalt kirja panemagi. Kasvas k\u00f5ht, kasvas laps ja kasvasid ka insuliinikogused. Sain naha alla torkida nii pikatoimelist kui ka l\u00fchitoimelist insuliini \u2013 p\u00e4evas keskmiselt 8 torget, lisaks veel surakad n\u00e4ppu, et veresuhkru taset m\u00f5\u00f5ta.<\/em><\/p>\n

Veresuhkur h\u00fcppas \u00fcles ja alla, liiga p\u00fc\u00fcdlikult olin vahel liiga suure koguse insuliini s\u00fcstinud ning kimbutasid ka h\u00fcpod, mis p\u00f5hjustasid omakorda paanikahooge ja hirmu uinumise ees. N\u00fc\u00fcd muidugi tean, et insuliini s\u00fcstides on t\u00e4pset vajalikku kogust \u00e4\u00e4rmiselt raske m\u00e4\u00e4rata ning h\u00fcpod on paljude diabeetikute tihedad k\u00fclalised. M\u00f5\u00f5tsin veresuhkrut p\u00e4ev otsa ja \u00f6\u00f6sel ka, panin endale \u00e4ratusi, et kontrollida, kas olen ikka olemas veel. Jube aeg oli! P\u00e4rast lapse ilmaletoomist m\u00e4\u00e4rati mulle diagnoos – 1. t\u00fc\u00fcpi diabeet!<\/em><\/p>\n

Nii ma siis s\u00fcstisin ja m\u00f5\u00f5tsin veresuhkrut ja s\u00f5in h\u00e4sti tublisti k\u00f5ike \u2013 sest ma ju teadsin, et diabeetik v\u00f5ib s\u00fc\u00fca k\u00f5ike, peab lihtsalt \u00e4\u00e4rmise piinlikkusega veresuhkrutaset kontrollima ja kiirelt insuliinidoosidega reageerima. T\u00e4naseks pean oma tolleaegset suhtumist pea liiva alla peitmiseks.<\/em><\/p>\n

\u00dchel imelisel p\u00e4eval juhtusin netiavarustes n\u00e4gema paari suhkruvaba k\u00fcpsetise retsepti. Mingi huvi nagu tekkis, aga samas oluliseks ka ei pidanud. Siis l\u00f5i minu Facebook\u00b4i s\u00f5bralistis olev \u00dclle mingi diabeediteemalise blogi. Lugesin esimesi postitusi ja tundsin kusagil enda sees, et tuleb end k\u00e4sile v\u00f5tta. Olevat ju iga haigus meile saadetud \u00f5ppetund. Seega tuleb ka diabeediga mul mingil moel tegeleda. Blogisse lisandus postitusi ja minu tahe midagi ette v\u00f5tta ja proovida aina kasvas. Sisimas teadsin algusest peale, et DIABEETIK EI TOHI K\u00d5IKE S\u00dc\u00dcA!<\/em><\/p>\n

Ja \u00fchel veel imelisemal p\u00e4eval kirjutasingi \u00dcllele. Sain kohe esimesed soovitused ja hakkasin v\u00e4ga vaikselt neid ka j\u00e4rgima. Otsustasin kohe, et p\u00e4evapealt ma seda k\u00f5ike end tegema ei kohusta. See ilmselt ei olekski v\u00f5imalik olnud, sest oma 28 eluaasta jooksul olin ikkagi omandanud teatud teadmised ja t\u00f5ekspidamised, mida tuli n\u00fc\u00fcd kardinaalselt muuta. Uue elustiiliga tuli endale sobivas tempos kohaneda.<\/em><\/p>\n

Minul m\u00f6\u00f6dus skeptiliselt vaid esimene n\u00e4dal. Paljudest soovitustest vaatasin esialgu m\u00f6\u00f6da. N\u00e4iteks ei tulnud minu puhul k\u00f5ne allagi p\u00e4evas 2 toidukorda v\u00f5i n-\u00f6 8+16h s\u00fcsteem. Mina tahtsin ikka palju n\u00e4ksida ja korralikult s\u00fc\u00fca. Nii ma ka esimene n\u00e4dal tegin. Hommikul kohe 6 muna peekoniga pannile, kodujuustusalat tomatitega k\u00f5rvale, mitu vahepala ja toidukorda p\u00e4evas. M\u00f5ne p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dudes j\u00e4i taldrikusse \u00fcha enam toitu j\u00e4rele ja n\u00e4dala t\u00e4itudes piirdusin 2 praemunaga ning sellegi j\u00e4rele tuli isu alles p\u00e4rast kella 14 p\u00e4eval. \u00d5htus\u00f6\u00f6ki serveerisin tavaliselt vaid abikaasale, sest ise k\u00fcll veel midagi s\u00fc\u00fca ei suutnud. Iga p\u00e4evaga laienesid toitumisalased teadmised ja men\u00fc\u00fcsse lisandus v\u00e4rvikamaid ja uusi roogasid. \u00dchel p\u00e4eval viskasin kapist k\u00f5ik nisu- ja suhkrutooted v\u00e4lja ja s\u00fcda ei lubanud neid ka kellelegi edasi kinkida. L\u00e4bisin ka paastuperioodi, mil lihtsalt mitte midagi s\u00fc\u00fca ei suutnud. Kaal ja v\u00f6\u00f6\u00fcmberm\u00f5\u00f5t langesid vaevata. R\u00e4\u00e4kimata rasedusest j\u00e4\u00e4nud lisakilode kaotamisest, hetkel olen oma t\u00e4iskasvanuea parimas vormis. Enne \u00dclle soovituste j\u00e4rgi toitumist oli minu kehakaal 63kg, n\u00fc\u00fcdseks kaalun 54kg, enne rasedust ja diabeedi diagnoosi n\u00e4itas mu kaal v\u00e4ga pikka aega p\u00fcsivat 60kg.<\/em><\/p>\n

N\u00fc\u00fcd aga m\u00f5just veresuhkrule. Juba paari kuu m\u00f6\u00f6dudes oli minu insuliinitundlikkus m\u00e4rgatavalt paranenud. S\u00fcstitavad \u00fchikud j\u00e4id \u00fcha v\u00e4iksemaks. Vereproovidest n\u00e4htus juba v\u00e4hem kui kuu m\u00f6\u00f6dudes k\u00f5ikide n\u00e4itude paranemist \u2013 kilpn\u00e4\u00e4rme ja neerude talitus, 3 kuu keskmine veresuhkur oli 8 pealt langenud 6,9 peale. Paar kuud ja proovisin p\u00e4eva s\u00fcstivabalt m\u00f6\u00f6da saata, ka j\u00e4rgmise ja veel ja veel. Hommikused veresuhkrud olid 6 ringis, toiduj\u00e4rgsed 7-8. Aga ilma s\u00fcstimata! USKUMATU! KUIDAS SEE V\u00d5IMALIK ON!?!?<\/em><\/p>\n

Aja m\u00f6\u00f6dudes sain aru, et midagi siiski logiseb ja p\u00e4ris ideaalseks ma oma n\u00e4ite ei saa. Siis arutasime asja taas \u00dcllega ja leidsime, et 1. t\u00fc\u00fcpi diabeetikud, kes sama toitumise peal, s\u00fcstivad enne \u00f6\u00f6und paar \u00fchikut pikatoimelist insuliini (mis on v\u00f5rreldes varasemaga ikka m\u00f5nusalt v\u00e4ikene kogus). N\u00fc\u00fcd olengi nii teinud ning k\u00f5ik tervisen\u00e4itajad on veelgi paranenud. Hommikused veresuhkrud j\u00e4\u00e4vad 5 kanti, toiduj\u00e4rgsed on alla 7 ja 3 kuu keskmine veresuhkur on langenud 6,3 peale \u2013 seda taas vaid paari kuuga.<\/em><\/p>\n

Lisaks on see toitumine muutnud mu ellusuhtumist, t\u00f5ekspidamisi ja kogu vaadet elule. Nagu \u00dclle \u00fctleb, et miski loksub peas ka paika. Enda vastu aus olla on \u00e4\u00e4rmiselt oluline. \u00dclle soovitustest hakkasin t\u00f5elist kasu l\u00f5ikama siis, kui toitumist RANGELT j\u00e4rgisin. Alles siis kadusid \u00e4ra need suhkrust m\u00f5jutatud isud. Taipasin, et ma ei olnud aastaid p\u00e4ris n\u00e4lga tundnud. Kui rangelt suhkruvabalt toituda, saabub n\u00e4ljatunne siis, kui organism tegelikult ka midagi vajab. Erinevalt suhkrust petetud isutundest, on siis rahulikult aega veel s\u00fc\u00fca teha ja toidukogus j\u00e4\u00e4b v\u00e4ga m\u00f5istlikesse piiridesse.<\/em><\/p>\n

Diabeetikute tujud ja meeleolu on samuti k\u00f5ikuvast veresuhkrutasemest v\u00e4ga heitliku meelega. Suhkruvabana v\u00f5in vabalt ka paar p\u00e4eva s\u00f6\u00f6mata olla ja mu organism ei vea mind enam alt. Meeleolu p\u00fcsib koos veresuhkruga stabiilne.<\/em><\/p>\n

Selle m\u00fc\u00fcdi l\u00fckkaks samuti suure hooga \u00fcmber, et tervislik toitumine on kulukas ja n\u00f5uab palju m\u00e4ssamist. Kui toitumist rangelt teha, siis kaovad ju isud. Varasema 5 korra asemel s\u00f6\u00f6n p\u00e4evas 1-2 korda, toidukogused on meeletult kahanenud, lisaks on toidu valmistamine hulga lihtsam kui seda on kartulite ja pastaroogade v\u00f5i p\u00e4rmitaigna tegemine. Uued retseptid on kusjuures hoopis maitsvamad. Isegi abikaasa kiidab! Olen \u00f5ppinud k\u00f6\u00f6givilju maitsestama ja nautima. R\u00e4\u00e4kimata enesetundest \u2013 nii h\u00e4sti nagu n\u00fc\u00fcd pole ma end oma kehas k\u00fcll varem tundnud, kindel see!<\/em><\/p>\n

R\u00f5hutaksin just RANGE suhkruvaba toitumise olulisust! Poolteist kuud tagasi k\u00e4isin perega reisil ja ilmselt olin kogemata midagi mitte v\u00e4ga sobivat s\u00f6\u00f6nud, sest tekkisid isud. Oma veresuhkru taseme v\u00f5in enne m\u00f5\u00f5tmist juba enesetunde j\u00e4rgi t\u00e4ppi panna, samuti selle, kas toit, mida s\u00f6\u00f6nud olen, oli sobiv v\u00f5i mitte. Sedagi t\u00e4nu rangele soovituste j\u00e4rgi toitumisele. Nii ma siis s\u00f5ingi pool pakki kummikomme ja m\u00f5tlesin, et t\u00e4na lihtsalt s\u00fcstin. See eksimus maksis pikalt k\u00e4tte. Esiteks ei olnud see kummikommielamus \u00fcldse midagi erilist ja tagaj\u00e4rgedega – isude ja gl\u00fckoositaseme k\u00f5ikumisega \u2013 tegelesin veel j\u00e4rgmised kuu aega.<\/em><\/p>\n

<\/a> Olen \u00dcllele paindliku ja m\u00f5istva suhtumise, tema teadmiste ja soovituste eest lihtsalt meeletult t\u00e4nulik! Olen endale t\u00e4nulik, et pea liivast puhtaks raputasin ja ausaks hakkasin. Head aega paanikahood ja h\u00fcpod, puhitsev k\u00f5ht ja liigne kehakaal, k\u00f5ikuvad meeleolud ja gl\u00fckoositase, suhkrust ajupestud isud ning enesepettus!!! TERE TERVEM MINA!<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Palusin oma loo kirja panna Angelal, keda pean kogu oma l\u00fchikese n\u00f5ustajakarj\u00e4\u00e4ri suurimaks r\u00f5\u00f5mustajaks. Olen Angelale v\u00e4ga t\u00e4nulik, et ta on julgenud mu toitumissoovitusi j\u00e4rgida ja et ta on teinud seda v\u00e4ga targalt. 1. t\u00fc\u00fcpi diabeedi toiduga kontrolli all hoidmise kohta on \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4he teadusuuringuid ja selle diabeediga on ilmselgelt ka eluks vajalik insuliini (ja … Loe edasi Angela lugu<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-556","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-tervenemise-lugu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/556","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=556"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/556\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":797,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/556\/revisions\/797"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=556"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=556"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=556"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}