{"id":597,"date":"2016-11-14T13:24:39","date_gmt":"2016-11-14T11:24:39","guid":{"rendered":"http:\/\/www.diabeetik.ee\/?p=597"},"modified":"2017-11-17T13:17:27","modified_gmt":"2017-11-17T11:17:27","slug":"ara-peta-ennast","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/?p=597","title":{"rendered":"\u00c4ra peta ennast!"},"content":{"rendered":"

T\u00e4nase \u00fclemaailmse diabeedip\u00e4eva puhul tahan kirjutada 1. t\u00fc\u00fcpi diabeedist ja madala s\u00fcsivesikutesisaldusega toitumisest. Madala s\u00fcsivesikusisaldusega men\u00fc\u00fc all pean silmas p\u00e4evast s\u00fcsivesikute kogust, mis j\u00e4\u00e4b kindlalt alla 50 grammi (edaspidi LCHF – low carb, high fat<\/em>). Ei ole olemas paremat v\u00f5imalust oma diabeedi kontrolli alla saamiseks, kui visates men\u00fc\u00fcst v\u00e4lja k\u00f5ik suhkrud ja t\u00e4rklised, saades veidi s\u00fcsivesikuid vaid k\u00f6\u00f6giviljast, rasvastest piimatoodetest, p\u00e4hklitest, seemnetest ja marjadest.<\/p>\n

Olen kogenud, kuidas Eesti emad l\u00e4hevad endast v\u00e4lja, kui satuvad lugema soovitusi viia oma 1. t\u00fc\u00fcpi diabeetikust laps v\u00e4heste s\u00fcsivesikutega men\u00fc\u00fcle. Kommentaarid, mida olen neilt oma artiklitele saanud, v\u00f5iks v\u00f5tta kokku l\u00fchikese lausega: “Tapke s\u00f5numitooja!” Pimesi usutakse, et on okei anda oma lapsele tavalist toitu, nii kartulit kui makaroni ja mis see \u00fcks j\u00e4\u00e4tiski siis teeb, kui tehislik insuliin sellest tuleva gl\u00fckoositulva maha suruda suudab. Aga see ei ole lahendus! Usutakse arsti ja diabeedi\u00f5de, kes ei ole saanud toitumisalast haridust ja tundub, et on unustanud ka f\u00fcsioloogia loengutes \u00f5pitud elementaarsed t\u00f5ed vere f\u00fcsioloogiast (v\u00e4ljendun karmilt, sest olukord on karm). Imestan alati, kas ei ole siis hoiatavaks n\u00e4iteks need 1. t\u00fc\u00fcpi diabeetikud, kes lapsest saati samamoodi s\u00f6\u00f6nud tavatoitu ja t\u00e4na, m\u00f5nel juhul vaid 20 aastat peale diagnoosi saamist, on kaotanud kas osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult n\u00e4gemise? Tunnen ise mitut sellist inimest siinsamas meie v\u00e4ikelinnas. Kurb, et nad on nii kaugele viidud. Kontrollimatuid veresuhkru k\u00f5ikumisi on v\u00f5imalik v\u00e4ltida ainult siis kui s\u00fc\u00fcakse ravi toetava men\u00fc\u00fc j\u00e4rgi, LCHF peaks olema iga diabeetiku ravi alus. Sest insuliin ei ravi, vaid ainult haldab diabeeti, ravib toit.<\/p>\n

Aga n\u00fc\u00fcd selle n\u00e4ite juurde, millest tahtsin r\u00e4\u00e4kida. N\u00e4ide on Rootsi diabeetikute FB grupist, kus on umbes 5000 liiget (EDIT: aastal 2017 on neid juba 10 346) ja kus LCHF toitumine on reegel, mitte erand. Seal grupis k\u00e4ib koos v\u00e4ga palju sellist rahvast, kes juba aastaid on v\u00e4hese s\u00fcsivesikusisaldusega men\u00fc\u00fcl olnud, enamus neist, muide, 1. t\u00fc\u00fcpi diabeetikud.<\/p>\n

\u00dcks uus grupiliige kurtis oma postituses nii: “Kas siin leidub kedagi, kes on hirmul oma liiga madalate gl\u00fckoosin\u00e4itude p\u00e4rast v\u00f5i olen ainult mina selline? Palun n\u00f5u, kuidas seda v\u00e4ltida! Leian, et see on kestnud liiga kaua. Mu HbA1c on olnud vahemikus 90-100 juba 18 aastat. Mul on libre sensor (gl\u00fckoosi monitoorimise s\u00fcsteem), aga suhkrud on ikka k\u00f5rged. Olen katsetanud pumpa, aga ka see ei aita. Treenin regulaarselt, ei suitseta, ei joo, s\u00f6\u00f6n kindlatel kellaaegadel, aga mitte kunagi ei saa ma oma suhkruid alla 10 mmol\/l. Mu \u00fchele silmale on tehtud laseroperatsioon ja tundub t\u00e4iesti lootusetu saada oma gl\u00fckohemoglobiini alla. Ma ei julge uinuda kui \u00f5htul on suhkur alla 7 mmol\/l (mida ei juhtu mitte kunagi) ja sellep\u00e4rast s\u00f6\u00f6n alati enne magamaminekut igaks juhuks midagi.<\/em>”<\/p>\n

Kuna postitusest tundus, et inimesel on paanikah\u00e4ire ja kardab \u00f6ist h\u00fcpogl\u00fckeemiat, hakkas ta seal foorumis saama soovitusi, mis esialgu toitumist ei puudutanud, vaid keskendusid kognitiivsele h\u00e4irele. Kuni viimaks keegi k\u00fcsis, et kas s\u00f6\u00f6d ikka LCHF-i. Jah, vastas ta, juba ammu s\u00f6\u00f6n v\u00e4he s\u00fcsivesikuid, aga ka see ei aita. Kui siis hakati uurima, et mida ta t\u00e4pselt s\u00f6\u00f6b, tuli v\u00e4lja, et men\u00fc\u00fcs on s\u00fcsivesikuid v\u00e4ga suurel hulgal ja inimene ei ole endale selgeks teinud, mida LCHF t\u00e4hendab. Kuna ta treenib palju, oli arst soovitanud tal puuvilju s\u00fc\u00fca ja seda ta ka r\u00f5\u00f5msasti tegi.<\/p>\n

Oma nn v\u00e4heste s\u00fcsivesikutega men\u00fc\u00fcd kirjeldas ta j\u00e4rgmiselt: “Hommikul s\u00f6\u00f6n \u00fche valguleiva juustu ja singiga, kohv, vahel chiapuding p\u00e4hklite ja marjadega ja keedumuna. Vahepalaks v\u00f5tan kaks korda p\u00e4evas banaani\/\u00f5una v\u00f5i muud puuvilja (!<\/span>). L\u00f5una ja \u00f5htus\u00f6\u00f6k on l\u00f5he\/kana\/sealiha salati v\u00f5i k\u00f6\u00f6giviljaga nagu brokoli, porgand jm ja natuke s\u00fcsivesikuid nagu kartul ja riis(!<\/span>). Ma ei s\u00f6\u00f6 neid palju, p\u00fc\u00fcan v\u00f5tta neid natuke, sest ma ei taha s\u00fc\u00fca ranget LCHF-i sellep\u00e4rast, et teen trenni. \u00d5htuseks vahepalaks s\u00f6\u00f6n n\u00e4kileibu (!<\/span>). Nagu n\u00e4ete, mul on p\u00e4ris hea kontroll oma s\u00f6\u00f6mise \u00fcle….”<\/em><\/p>\n

Puuviljad, n\u00e4kileib, kartul, riis!!!<\/span> Need on punane r\u00e4tik diabeetiku veresuhkrule ja pole siis imestada, et inimesel on suhkrud pidevalt liiga k\u00f5rged ja ta on hirmul h\u00fcpogl\u00fckeemia p\u00e4rast. Tuletan meelde, et h\u00fcpogl\u00fckeemia oht p\u00fcsib v\u00e4ga suur mitte siis kui diabeetik hoiab oma suhkrud pidevalt \u00fchtlaselt madalal LCHF-toiduga, vaid siis kui tehakse oma suhkrutele s\u00fcsivesikutulvaga ameerikam\u00e4gesid. Mida k\u00f5rgemale gl\u00fckoos aetakse, seda madalamale ta kukub. Kogenud diabeetikud teavad, kui raske on s\u00fcsivesikurohkel toitumisel timmida iga s\u00f6\u00f6gikorra juurde see \u00f5ige kogus insuliini. Ja isegi kui suudetakse valida \u00f5iged insuliinikogused, ei saa rohke insuliini pruukimist pidada mitte kuidagi tervislikuks. \u00dcha sagedamini areneb liigse insuliini s\u00fcstimise tulemusena 1. t\u00fc\u00fcpi diabeetikutel v\u00e4lja ka 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet.<\/p>\n

Aga tagasi vestluse juurde. Kui \u00fclaltoodud men\u00fc\u00fcd eksponeeritakse tarkade diabeetikute n\u00e4oraamatugrupis, saab iga\u00fcks ilma arvutamatagi aru, et tegemist ei ole diabeetiku men\u00fc\u00fcga. Kui rohketele s\u00fcsivesikutele men\u00fc\u00fcs t\u00e4helepanu juhiti, \u00fctles postituse autor, et tema arst on tal soovitanud s\u00fcsivesikuid s\u00fc\u00fca just sellep\u00e4rast, et ta teeb trenni. Soovitus on ebaloogiline – miks laadida enda organismi gl\u00fckoosi juurde, kui seda on seal niigi pidevalt liiga palju? Gl\u00fckohemoglobiin 90-100 mmol\/mol on ebanormaalselt k\u00f5rge, see on mitmekordselt \u00fcle normi, mis t\u00e4hendab, et mingit gl\u00fckoosi lisaks laadimist inimene saada ei tohi.<\/p>\n

Ka mulle on tulnud n\u00f5uk\u00fcsimisi treenimise asjus ja olen soovitanud noorel 1. t\u00fc\u00fcpi diabeetikul katsetada enne trenni s\u00fc\u00fca \u00fcks banaan. Aga see on \u00e4\u00e4retult individuaalne ja niisugune laadimine on vajalik ainult neil, kelle suhkrud on juba enne trenni madalad, eriti v\u00e4ga pikaks venivate treeningute puhul. Samas tean noort diabeetikut, kes raske paaritunnise trenni p\u00e4rast ei hakka iialgi midagi ekstra laadima, sest pole selleks mingit vajadust. Meie k\u00f5igi organismis on gl\u00fckoosivarud ja seda mitte ainult veres vaid maksas ja lihastes, kust veri oma koostise hoidmiseks nii\u00f6elda toidet v\u00f5tab.<\/p>\n

Toon n\u00e4iteks \u00fche kommentaari samast vestlusest: “Ka mina teen rasket trenni, aga ei vaja selleks mitte mingisuguseid s\u00fcsivesikuid. Olen s\u00f5itnud kaks Vasaloppet\u00b4it, \u00fcks kord tavalisel toidul ja teine kord LCHF toidul ja ma kestsin vaieldamatult paremini LCHF-iga, sest siis funktsioneerib keha nii nagu peab. See tuleneb asjaolust, et keha l\u00e4heb rasvak\u00fcttele. K\u00fcsi julgesti n\u00f5u, me oleme siin sinu jaoks olemas.”<\/em><\/p>\n

Ja veel \u00fcks kommentaar samast postitusest, tingitud sellest, et postituse autor ei tee vahet ketoatsidoosil ja ketoosil: “K\u00f5ige hullem on kiirelt langev veresuhkur. Stabiilse veresuhkruga tunned sa varakult \u00e4ra, kui gl\u00fckoos hakkab liiga madalaks minema. Siis piisab, kui s\u00f6\u00f6d \u00fche muna v\u00f5i 1-2 dextrosoli. Ketoonid on t\u00e4pselt samamoodi kehale k\u00fctuseks nagu gl\u00fckoos. Kui veresuhkur l\u00e4heb madalaks, saab keha kasutada ketoone, mis teeb seda, et madal veresuhkur ei p\u00f5hjusta mingeid probleeme. Aga selleks, et ketoonik\u00fcttele minna, peab p\u00fcsima m\u00f5nda aega v\u00e4heste s\u00fcsivesikutega men\u00fc\u00fcl, siis keha oskab ketoone kasutada. Armastan oma ketoone \ud83d\ude42 “<\/em><\/p>\n

J\u00e4rgnes see, et postituse autor pani kommentaariumisse pildi oma gl\u00fckomeetrist, kus n\u00e4it oli ilus 4,7 mmol\/l (samas kolme p\u00e4eva keskmine k\u00f5ikus 15 ja 3 vahel) ja kirjutas, et oli s\u00f6\u00f6nud \u00fche banaani ja magusa saiakese. Ei ole vaja olla selgeltn\u00e4gija, et aru saada, kuidas sellise suhkrukoguse s\u00f6\u00f6mise peale nii ilus n\u00e4it tuleb, selleks kulub mitu \u00fchikut insuliini. Jne, jne… See on ohtlik k\u00e4itumine, mille tulemusel t\u00fcsistused ei lase ennast kaua oodata (siinsel juhul n\u00e4gemise halvenemine).<\/p>\n

Ausalt \u00f6eldes on v\u00e4ga kurb lugeda, et inimene haldab oma diabeeti nii halvasti. Aga mulle meeldib, kuidas selles diabeetikute sotsiaalmeediagrupis \u00fcksteisele n\u00f5u antakse, kogemusi jagatakse ja mitte kunagi mitte kellelegi ei \u00f6elda \u00fchtki halba s\u00f5na, vaid \u00fcritatakse kannatlikult aidata ka k\u00f5ige raskema taipamisega natuure. Ja kogemusi on seal grupis tohutult, absoluutselt igast olukorrast ja erinevate diabeetide haldamisest, kommenteerivad ka diabeedi\u00f5ed, kes on endale diabeetiku toitumise \u00fcksikasjad selgeks teinud.<\/p>\n

Kahjuks on nii, et mitte kedagi ei saa aidata, kui inimene ise ei taha oma tervise nimel muudatusi teha. Aga ma tahaks ikkagi \u00fctelda – \u00e4ra peta ennast! Ja \u00e4rge tapke s\u00f5numitoojat!<\/p>\n

EDIT 14.11.2017: Kuna 1. t\u00fc\u00fcpi diabeedil on v\u00e4ga mitu n\u00e4gu, m\u00f5nel ei ole enam \u00fcldse enda insuliini j\u00e4rel, teisel natuke on, on s\u00fcsivesikute hulk, mida diabeetik vajab v\u00f5i \u00fcldse s\u00fc\u00fca tohib inimesiti v\u00e4ga erinev. On t\u00e4iskasvanuid, kes hoiavad oma suhkrud stabiilsed ketogeense toiduga, teised s\u00f6\u00f6vad kuni 50 grammi s\u00fcsivesikuid p\u00e4evas ja osad v\u00f5ivad endale lubada s\u00fcsivesikuid isegi kuni 100 grammi, jagades need \u00fchtlaselt l\u00e4bi p\u00e4eva. Lapsed vajavad s\u00fcsivesikuid veidi rohkem, aga kui nad s\u00f6\u00f6vad nagu terved inimesed suurel hulgal suhkrut ja t\u00e4rklist, on \u00fcliraske ja pigem v\u00f5imatu gl\u00fckoositaset stabiilsena hoida. Kuulsin hiljuti juhtumist, kus arst soovitas v\u00e4rskelt 1. t\u00fc\u00fcpi diabeedi diagnoosi saanud lapsele anda pagaritooteid, sest muidu ei saa piisavalt insuliini s\u00fcstida. Kuidas on v\u00f5imalik, et t\u00e4nases Eestis, kus meditsiini\u00f5pe on v\u00e4ga heal tasemel, jagab arst patsiendile tervist kahjustavaid soovitusi? Sellise n\u00f5uande j\u00e4rgi toimides on 10-15 aasta p\u00e4rast t\u00fcsistused garanteeritud, ei ole ju Eestiski haruldane, et vaevalt 30-aastaseks saanud diabeetik on n\u00e4gemise t\u00e4ielikult kaotanud. \u00c4rge tehke seda endale ja oma lastele!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4nase \u00fclemaailmse diabeedip\u00e4eva puhul tahan kirjutada 1. t\u00fc\u00fcpi diabeedist ja madala s\u00fcsivesikutesisaldusega toitumisest. Madala s\u00fcsivesikusisaldusega men\u00fc\u00fc all pean silmas p\u00e4evast s\u00fcsivesikute kogust, mis j\u00e4\u00e4b kindlalt alla 50 grammi (edaspidi LCHF – low carb, high fat). Ei ole olemas paremat v\u00f5imalust oma diabeedi kontrolli alla saamiseks, kui visates men\u00fc\u00fcst v\u00e4lja k\u00f5ik suhkrud ja t\u00e4rklised, saades veidi … Loe edasi \u00c4ra peta ennast!<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[],"class_list":["post-597","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-diabeetiku-kogemus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/597","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=597"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/597\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":910,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/597\/revisions\/910"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=597"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=597"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=597"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}