Kirjutasin suvel artikli diabeetiku toitumisest ja pakkusin seda esialgu Maalehele, kes lubas ka kindlasti avaldada selle oma tervisek\u00fclgedel. Ootasin ja ootasin, et ilmub, kuni viimaks anti teada, et Maaleht on kontseptsiooni muutnud ja l\u00f5petas terviselisa \u00fcllitamise. Peale seda on mu lugu m\u00f6\u00f6da erinevaid toimetusi ringi kapanud ja isegi need, kes esialgu \u00fctlesid, et avaldavad, on hiljem vabandanud, et peale endokrinoloogidega konsulteerimist nad seda siiski ei tee.<\/p>\n
K\u00f5ige viimasena saatsin artikli Med24<\/a> toimetusse. Sain sealselt toimetajalt sellise vastuse: “Suur t\u00e4nu p\u00f5neva artikli eest! Oleme selle avaldamisest v\u00e4ga huvitatud, ent v\u00f5tame enne veel sinna juurde \u00fche arsti kommentaari. Kui artikkel on \u00fcleval, saadan Teile selle lingi!”<\/em> R\u00f5\u00f5mustasin, et viimaks ometi j\u00f5uan oma s\u00f5numiga arstide ja diabeedi\u00f5dedeni, aga peale mitmete kirjade vahetamist nad viimaks siiski keeldusid mu lugu avaldamast. Olin saanud \u00fchelt T\u00dc dotsendilt artiklile palju kriitikat (mitte sisulist, vaid ainult vormilist), mille k\u00f5ik tunnistasin \u00f5igeks ja muutsin loo akadeemilisemaks. Kuna artikkel oli kirjutatud algselt Maalehele ja pidi j\u00f5udma tavalise lihtsa inimeseni, oli selles \u00fcksjagu emotsiooni. Pidin loost v\u00e4lja v\u00f5tma ka viite siinsele blogile ega tohtinud kirjeldada ei enda ega \u00fchegi diabeetiku kogemust v\u00e4heste s\u00fcsivesikutega men\u00fc\u00fcl olles. Mulle heideti ette kallutatust \u00fche kindla toitumisviisi poole (LCHF, mis ainus diabeetikule sobiv s\u00f6\u00f6misviis olenemata sellest, kuhupoole mina kallutatud olen). Olin t\u00e4iesti kindel, et sellisel kujul nagu see artikkel n\u00fc\u00fcd siia kopeeritud on, sobib see ka arstidele lugeda anda, aga t\u00e4na tuli toimetajalt \u00e4ra\u00fctlemine: “Kuna meil ei ole hetkel antud artiklile lisada asjakohast arsti kommentaari, ei saa me seda artiklit meditsiiniportaalis avaldada.”<\/em><\/p>\n Ma pole mingi rumal inimene, saan ju aru, et keeldumise p\u00f5hjus on muus. Olen Med24 kauaaegne lugeja, sellep\u00e4rast tean, et sinna portaali on k\u00f5lvanud avaldamiseks isegi sellised asjad, mis sugugi teadusp\u00f5hised ei ole (n\u00e4iteks m\u00f5ne alternatiivmeditsiini propageeriva raamatu tutvustused), aga kui kirjutab arst, siis on sellised asjad sobivad. Mina olen teinud uurimist\u00f6\u00f6d ja suudan oma v\u00e4ited teadust\u00f6\u00f6dega p\u00f5hjendada ja ometi ei avaldata mu lugu.<\/p>\n K\u00fcsisin t\u00e4na endalt, kas ma olen solvunud? Tegelikult mitte. Aga ma olen kurb, et meie meditsiinis\u00fcsteem on nii tugevalt ravimip\u00f5hine, et seal t\u00f6\u00f6tavad inimesed takistavad teadusp\u00f5histe toitumissoovituste j\u00f5udmist diabeetikuteni. V\u00f5in vaid loota, et \u00fchel p\u00e4eval on neil piinlik oma rumaluse v\u00f5i m\u00f5nel juhul ka kasuahnuse p\u00e4rast.<\/p>\n Aga siin see lugu on:<\/p>\n DIABEEDI RAVI ALGAB TOIDULAUALT<\/b><\/span><\/span><\/p>\n Seoses tervisejuhiks \u00f5ppimisega Tallinna \u00dclikooli Haapsalu Kolled\u017eis uurisin, millist toitumisalast n\u00f5u antakse meie 2. t\u00fc\u00fcpi diabeetikutele. Tr\u00fckised, mida perearstikeskustest ning haiglate ja diabeediliidu kodulehtedelt internetist leida v\u00f5ib, sisaldavad n\u00f5uandeid, mis sobivad tervele inimesele, diabeetikutel on aga neis soovitatud s\u00fcsivesikute kogusega v\u00e4ga raske oma veresuhkrut kontrolli all hoida. K\u00f5ik infomaterjalid, mis meil Eestis diabeetiku toitumist k\u00e4sitlevad, soovitavad, et 55 – 60% p\u00e4evasest energiahulgast peab tulema s\u00fcsivesikutest, seda v\u00e4itis ka kuni viimase ajani kasutusel olnud 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi ravijuhend aastast 2008. <\/span><\/p>\n T\u00e4nased toitumissoovitused on aegunud<\/b><\/span><\/p>\n Viimase k\u00fcmne aasta jooksul on tehtud ridamisi uuringuid, mis t\u00f5estavad, et 2. t\u00fc\u00fcpi diabeetikule on parim 20-50 grammi s\u00fcsivesikuid sisaldav p\u00e4evamen\u00fc\u00fc, mis tagab vere gl\u00fckoositaseme languse, stabiilse suurte k\u00f5ikumisteta veresuhkrun\u00e4idu ja ravimikoguste v\u00e4henemise ning hoiab eemal h\u00fcpogl\u00fckeemia ohu. Samas v\u00f5ime lugeda Eesti Diabeediliidu poolt alles m\u00f6\u00f6dunud aastal v\u00e4lja antud tr\u00fckisest \u201eDiabeetiku toiduvalik\u201d, et sobilik on 235 grammi s\u00fcsivesikuid p\u00e4evas. Sama v\u00e4ljaanne soovitab vahepaladeks magusaid k\u00fcpsetisi ja suhkrurikkaid puuvilju, mis peaksid olema diabeetiku men\u00fc\u00fcst t\u00e4ielikult v\u00e4listatud. Ka meie haiglate diabeetikutele m\u00f5eldud men\u00fc\u00fcdes tuleb keskmiselt 50% p\u00e4evaenergiast s\u00fcsivesikutest, mis on umbes 250 grammi s\u00fcsivesikuid p\u00e4evas.<\/span><\/p>\n Diabeediravis on oluline hoida vere gl\u00fckoositase normi piires, kuid kui inimene oma toitumist ei muuda, siis ravimikogused aastatega suurenevad, veresuhkrut on keeruline kontrolli all hoida ja sellega seoses suureneb t\u00fcsistuste tekke oht. V\u00e4ga kiiresti muutuv veresuhkrun\u00e4it v\u00f5ib olla diabeetikule eluohtlik, sellep\u00e4rast peab haige pidevalt j\u00e4lgima s\u00f6\u00f6dud s\u00fcsivesikute hulka ja sellest l\u00e4htuvalt reguleerima ravimikoguseid. S\u00fc\u00fces tavalist tervele inimesele soovituslike makrotoitainete suhtega toitu, t\u00f5useb diabeetiku vere gl\u00fckoositase peale s\u00f6\u00f6mist k\u00f5rgele ja vajab hoolikat ravimitega korrigeerimist. S\u00fcsivesikuterohke men\u00fc\u00fcga on diabeetikul v\u00e4ga raske hoida oma vere gl\u00fckoosisisaldust stabiilsena ja kiiresti muutuvad veresuhkrun\u00e4idud tekitavad olukorra, kus haige peab p\u00e4eva jooksul v\u00e4ga v\u00e4ikeste vaheaegade j\u00e4rel s\u00f6\u00f6ma. Kolm-neli s\u00f6\u00f6gikorda koos vahepaladega eeldavad sagedast insuliini s\u00fcstimist, see omakorda hoiab organismi insuliinitaseme pidevalt k\u00f5rgel ja soodustab rasvumist. Insuliini \u00fcks roll organismis on liigse gl\u00fckoosi salvestamine rasvana, sellep\u00e4rast peaks ka iga \u00fclekaaluline eelk\u00f5ige tegelema just insuliinitaseme alandamisega. See ei ole aga v\u00f5imalik, kui anname s\u00fcsivesikutega pidevalt oma kehale rohkelt gl\u00fckoosi.<\/span><\/p>\n 20 \u2013 50 grammi s\u00fcsivesikuid \u2013 esmane meetod diabeedi ravis<\/b><\/span><\/p>\n Mitmed uuringud t\u00f5estavad, et s\u00fcsivesikute v\u00e4hendamisel men\u00fc\u00fcs on oluline roll diabeetiku elukvaliteedi parandamises ja ravi t\u00f5hustamises, samuti on sellisel toitumisel diabeeti ennetav m\u00f5ju metaboolse s\u00fcndroomi ravi kaudu. 2005. aastal avaldatud Jeff S Voleki ja Richard D Feinmani \u00fclevaade metaboolse s\u00fcndroomi ravist madala s\u00fcsivesikutesisaldusega dieedi abil t\u00f5estab, et s\u00fcsivesikute piiramine aitab langetada kehakaalu, parandada gl\u00fckeemilist kontrolli, trigl\u00fctseriidide, insuliini ja HDL-kolesterooli taset. On oluline m\u00e4rkida, et v\u00e4hendatud s\u00fcsivesikutega dieedi puhul ei t\u00e4heldatud negatiivset m\u00f5ju neerude funktsioonile. (1)<\/span><\/p>\n T\u00e4navu aprillis avaldas <\/span>The New Zealand Medical Journal<\/span> \u00fclevaate sellest, et madala s\u00fcsivesikutesisaldusega dieet on diabeedi raviks taasavastatud (2). Sarnast dieeti kasutati peamise ravivahendina alates 1797. aastast kuni tehisliku insuliini leiutamiseni aastal 1921. Ka selles artiklis j\u00f5utakse j\u00e4reldusele, et s\u00fcsivesikute v\u00e4hendamine men\u00fc\u00fcs toob kaasa v\u00e4henenud vajaduse veresuhkrualandajate j\u00e4rele. Tuuakse v\u00e4lja ka asjaolu, et rohkete s\u00fcsivesikutega toitumise puhul ravimid, mis on m\u00f5eldud v\u00e4ltimaks h\u00fcpergl\u00fckeemiat, halvendavad samal ajal gl\u00fckeemilist kontrolli ja tekitavad h\u00fcpogl\u00fckeemiat. On t\u00f5estatud, et 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet suurendab s\u00fcdameveresoonkonnahaiguste tekkeriski. V\u00e4hem tuntud on fakt, et s\u00fcdameveresoonkonnahaigused ennustavad tulevikus diabeeti haigestumist. Artiklis j\u00e4reldatakse, et v\u00e4he on neid n\u00e4htusi, mis v\u00f5iksid s\u00fcdamele ja veresoonkonnale veel halvemini m\u00f5juda kui 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet.<\/span><\/p>\n 2015. aasta jaanuaris avaldas ajakiri <\/span>Nutrition<\/span> \u00fclevaateartikli, mis t\u00f5i v\u00e4lja 12 olulist aspekti, miks v\u00e4hendatud s\u00fcsivesikutega toitumine diabeetikutele hea on (3). Artikkel on valminud 26 arsti ja teadlase koost\u00f6\u00f6na, kes tegutsevad erinevates riikides \u00fcle maailma. Muuhulgas kirjeldatakse artiklis erinevaid k\u00e4sitlusi sellest, mida peetakse madala s\u00fcsivesikusisaldusega dieediks, l\u00fckates \u00fcmber v\u00e4ite, et 20-50 grammi s\u00fcsivesikuid p\u00e4eva kohta sisaldav dieet on ketogeenne, sest nii suurel hulgal s\u00fcsivesikuid s\u00fc\u00fces enamus inimesi ketoosi ei j\u00f5ua (Samas on ketoos v\u00e4ga hea kaalu alandamiseks, sest keha v\u00f5tab siis energia talletatud rasvast. Mitte segi ajada ketoatsidoosiga.). Artikkel t\u00f5estab, et 20-50 grammi s\u00fcsivesikutega p\u00e4evamen\u00fc\u00fc peaks olema esmane meetod diabeedi ravis. <\/span><\/p>\n Mida peaks diabeetik s\u00f6\u00f6ma?<\/b><\/span><\/p>\n K\u00fcmneid aastaid on keelitatud diabeetikuid s\u00f6\u00f6ma madala rasvasisaldusega dieeti, kuigi see ei ole toonud m\u00f5\u00f5detavat tervisekasu. Rasvahirm on p\u00f5hjendamatu ka seep\u00e4rast, et rasvadel ei ole vere gl\u00fckoositaset t\u00f5stvat efekti. \u00dcks teadust\u00f6\u00f6 aastast 2012 t\u00f5estab, et kuigi nii v\u00e4hendatud rasvasisaldusega kui v\u00e4hendatud s\u00fcsivesikutega men\u00fc\u00fcd v\u00f5ivad m\u00f5lemad tuua kaalu langemise, on siiski just v\u00e4heste s\u00fcsivesikutega dieedil gl\u00fckeemilist kontrolli parandav efekt. (4) \u00dcks sarnane uuring sama tulemusega tehti juba aastal 2006. (5) <\/span><\/p>\n Selleks, et hoida oma men\u00fc\u00fcs s\u00fcsivesikute hulk \u00fchtlaselt madalal, soovitan j\u00e4rgida \u00fcht lihtsat reeglit \u2013 s\u00fc\u00fca ainult neid toiduaineid, milles ei ole rohkem kui viis grammi s\u00fcsivesikuid saja grammi toote kohta. Diabeetiku toidulaual peaks olema eelk\u00f5ige k\u00f6\u00f6giviljad ning muna, kala, liha, rasvased piimatooted, p\u00e4hklid, seemned ja marjad. Oma p\u00e4evase energiavajaduse saab katta suurendades toidus rasva hulka, selleks on v\u00e4ga sobilikud v\u00f5i, oliivi\u00f5li ja kookosrasv. K\u00fcllastunud rasva ei tule karta, sest uuringud on t\u00f5estanud, et k\u00fcllastunud rasvadel ei ole s\u00fcdameveresoonkonnahaigustega seost (6). Loobuda tuleb k\u00f5igest, mis sisaldab suhkrut ja t\u00e4rklist, sealhulgas igasugusest teraviljast ja kartulist, aga ka suhkrurikastest puuviljadest. \u00dcks peamine muudatus men\u00fc\u00fcs ongi see, et k\u00f5ik kartul, makaron, riis, tatar jmt tuleb asendada k\u00f6\u00f6giviljaga. Kuna p\u00f5hitoiduks j\u00e4\u00e4b sel moel k\u00f6\u00f6givili, s\u00fc\u00fcakse seda iga p\u00e4ev keskmiselt 400-600 grammi. Saades oma s\u00fcsivesikud peamiselt k\u00f6\u00f6giviljast ning lisades toidule parajal m\u00e4\u00e4ral h\u00e4id rasvu ning m\u00f5\u00f5dukalt valke, p\u00fcsib vere gl\u00fckoositase \u00fchtlaselt madalal ja n\u00e4ljatunne eemal. Pikad s\u00f6\u00f6givahed aitavad alandada organismi insuliinitaset ja on \u00fchtlasi v\u00e4ga hea moodus veresuhkru madalal hoidmiseks, mis omakorda v\u00e4hendab oluliselt diabeetiku ravimivajadust. <\/span><\/p>\n 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi ravijuhend vajab toitumissoovitusi<\/b><\/span><\/p>\n Eestis kuuleb diabeedi diagnoosi saanu \u00fche esimese asjana, et s\u00fc\u00fca v\u00f5ib k\u00f5ike. Samas on n\u00e4iteks Rootsis juba mitmed arstid ja diabeedi\u00f5ed hakanud s\u00fcsivesikuvaest toitumist oma patsientidele soovitama ja aidanud sellega mitmetel haigetel ravimitest vabaks saada. Mitte k\u00f5ik diabeetikud ei vabane sel moel s\u00fc\u00fces farmakoloogilisest ravist, k\u00fcll aga on tavap\u00e4rane, et ravimikogused oluliselt v\u00e4henevad ja rasvunud saavad lahti \u00fclekaalust. <\/span><\/p>\n Leian, et on \u00fclioluline panna teadusp\u00f5hised toitumissoovitused kirja ka meie 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi ravijuhendisse. Hetkel on meil diabeetikutele soovitatud s\u00fcsivesikuterohke toitumine, mida j\u00e4rgides on raske v\u00e4ltida haiguse s\u00fcvenemist. Iga 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi diagnoosi saanu teab, et ajapikku ravimikogused suurenevad, see on \u00e4\u00e4retult suur rahaline koormus riigile. Haigekassa eelarvedefitsiidi valguses n\u00e4en siin \u00fclisuurt kokkuhoiukohta, sest j\u00e4rgides oma organismile sobivat toitumisviisi, saab diabeetik lisaks paranenud enesetundele ka oluliselt v\u00e4hendada enda ravimivajadust. <\/span><\/p>\n \u00dclle Raavel <\/span><\/p>\n Tallinna \u00dclikooli tervisejuhi eriala \u00fcli\u00f5pilane<\/span><\/p>\n Viited:<\/span><\/p>\n 1. – Volek, J.S. & Feinman R.D. (2005). Carbohydrate restriction improves the features of Metabolic Syndrome. <\/span>http:\/\/nutritionandmetabolism.biomedcentral.com\/articles\/10.1186\/1743-7075-2-31<\/span><\/span><\/span><\/span><\/a><\/u><\/span><\/span><\/p>\n 2. \u2013 Schofield, G., Henderson, G., Thornley, S., Crofts, C. (2016). Very low carbohydrate diets in the management of diabetes revisited. <\/span>https:\/\/www.nzma.org.nz\/journal\/read-the-journal\/all-issues\/2010-2019\/2016\/vol-129-no-1432-1-april-2016\/6850<\/span><\/span><\/span><\/span><\/a><\/u><\/span><\/span><\/p>\n 3. – Feinman, R.D., Pogozelski, W.K., Astrup, A., Bernstein, R.K., Fine, E.J., Westman, E.C., Accurso, A., Frassetto, L., Gower, B.A., McFarlane, S.I., Nielsen, J.V., Krarup, T., Saslow, L., Roth, K.S., Vernon, M.C., Volek, J.S., Wilshire, G.B., Dahlqvist, A., Sundberg, R., Childers, A., Morrison, K., Manninen, A.H., Dashti, H.M., Wood, R.J., WortmanJ., Worm, N. (2015) <\/span>Dietary carbohydrate restriction as the first approach in diabetes management: Critical review and evidence base<\/span> http:\/\/www.nutritionjrnl.com\/article\/S0899-9007(14)00332-3\/fulltext<\/span><\/span><\/span><\/span><\/a><\/u><\/span><\/span><\/p>\n 4. – Guldbrand, H., Dizdar, B., Bunjaku, B., Lindstr\u00f6m, M., Fredrikson, M., \u00d6stgren, C.J., Nystrom, F.J. (2012) <\/span>In type 2 diabetes, randomisation to advice to follow a low-carbohydrate diet transiently improves glycaemic control compared with advice to follow a low-fat diet producing a similar weight loss.<\/span><\/span> http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pmc\/articles\/PMC3390696\/<\/span><\/span><\/span><\/span><\/a><\/u><\/span><\/span><\/p>\n 5. – Noakes, M., Foster, P.R., Keogh, J.B., James, A.P., Mamo, J.C., Clifton, P.M. (2006) Comparison of isocaloric very low carbohydrate\/high saturated fat and high carbohydrate\/low saturated fat diets on body composition and cardiovascular risk. <\/span>http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/16403234<\/span><\/span><\/span><\/span><\/a><\/u><\/span><\/span><\/p>\n 6. -Patty W Siri-Tarino, Qi Sun, Frank B Hu, Ronald M Krauss.<\/span>Meta-analysis of prospective cohort studies evaluating the association of saturated fat with cardiovascular disease. (2009) <\/span><\/span>http:\/\/ajcn.nutrition.org\/content\/early\/2010\/01\/13\/ajcn.2009.27725.abstr<\/span>act#cited-by<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kirjutasin suvel artikli diabeetiku toitumisest ja pakkusin seda esialgu Maalehele, kes lubas ka kindlasti avaldada selle oma tervisek\u00fclgedel. Ootasin ja ootasin, et ilmub, kuni viimaks anti teada, et Maaleht on kontseptsiooni muutnud ja l\u00f5petas terviselisa \u00fcllitamise. Peale seda on mu lugu m\u00f6\u00f6da erinevaid toimetusi ringi kapanud ja isegi need, kes esialgu \u00fctlesid, et avaldavad, on … Loe edasi Artikkel, mida mitte keegi avaldada ei julgenud<\/span>