Eilses epidemioloogia loengus kuulsin, et eeloleval kevadel alustatakse Eesti koolilaste terviseuuringutega, mis siis peaks selgemaks tegema pildi, mida meie lapsed s\u00f6\u00f6vad ja kui palju liiguvad. Ma v\u00e4ga loodan, et selle uuringu tulemusena ei avaldata j\u00e4rjekordset raportit teemal “s\u00f6\u00f6 v\u00e4hem\/liigu rohkem”, s\u00fcvenemata p\u00f5hjustesse, miks meie laste seas \u00fclekaalulisus aina enam levib.<\/p>\n
Mind v\u00e4ga h\u00e4irib valdav uskumus, et nutiseadmed on teinud me lapsed liikumatuks ja kr\u00e4pis\u00f6\u00f6mine rasvunuks, sest igap\u00e4evaelus n\u00e4en, et trennides k\u00e4imine on me laste seas aina popim ja burger pole kaugeltki igap\u00e4evane toit. Tegelikult peaks \u00fclekaalulisuse p\u00f5hjuseid n\u00e4gema juba lasteaiatoidus ja sealt edasi koolitoidus, millele sekundeerib lapsevanemate h\u00f5ivatus, mis viib selleni, et aina v\u00e4hem valmistatakse kodudes toitu nullist ja aina rohkem kasutatakse k\u00f5iksugu lisaained ja suhkrut t\u00e4is valmistoite. Kui ikka lapsele iga p\u00e4ev lasteaias suhkrut ja valget jahu s\u00f6\u00f6detakse, kui lapse men\u00fc\u00fc koosneb umbes 70% s\u00fcsivesikutest, miks peaks ta siis tahtma hilisemas elus v\u00e4hem suhkrut s\u00fc\u00fca? Suhkru all pean siin silmas nii suhkrut kui t\u00e4rklist.<\/p>\n
Riiklikud toitumissoovitused n\u00e4evad ette, et p\u00e4evasest men\u00fc\u00fcst 50-60% peaks moodustama s\u00fcsivesikud, 25-35% rasvad ja 10-20% valgud. K\u00f5ik lasteasutused peaksid seda soovitust j\u00e4rgima. S\u00fcsivesikute protsendi sisse on arvestatud ka kiudained. Oleks minu teha, ma \u00fcle 50% s\u00fcsivesikuid laste men\u00fc\u00fcsse mitte kunagi ei paneks, sest laps saab oma kasvuks vajaliku ehitusmaterjali siiski valkudest ja rasvadest, s\u00fcsivesikute peamine roll on energia andmine. Meil kipub olema nii, et suurem hulk s\u00fcsivesikuid on sisuliselt t\u00fchjad kilokalorid, sest mida muud on n\u00e4iteks lasteaedade magustoidud ja \u00f5htuooted? On lasteaedu, kus \u00fckski toidup\u00e4ev ei m\u00f6\u00f6du magusa koogi, saiakeste, j\u00e4\u00e4tisekokteili, mooside, k\u00fcpsiste v\u00f5i magusate jogurtiteta. Miks me oma lastele seda teeme? Mu meelest oleks siin vaja riiklikku otsust, mis keelab lasteasutustes magustoitude pakkumise. Kena magusa punkti v\u00f5ib l\u00f5unas\u00f6\u00f6gile sama h\u00e4sti panna puuvili. Veel \u00fcllatab mind, kuhu on kadunud me laste men\u00fc\u00fcst muna, mis on k\u00f5ige parem toiduaine \u00fcldse? Miks mitte pakkuda \u00f5htuooteks praetud mune v\u00f5i omletti saiakeste asemel?<\/p>\n
Lisan siia oma jutu kinnituseks \u00fche lasteaia men\u00fc\u00fc m\u00f6\u00f6dunud aasta detsembrist. Selliseid ei tohiks meil olla:<\/p>\n
| \n P\u00c4EV<\/p>\n<\/td>\n | \n HOMMIKUS\u00d6\u00d6K<\/p>\n<\/td>\n | \n L\u00d5UNAS\u00d6\u00d6K<\/p>\n<\/td>\n | \n \u00d5HTUOODE<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n |
| \n ESMASP\u00c4EV<\/p>\n<\/td>\n | \n Tatrapuder v\u00f5iga, tee sidruniga\u00a0 Porgand**<\/p>\n<\/td>\n | \n Hakklihakaste, kartul, peedisalat, leib Banaani-keefir*<\/p>\n<\/td>\n | \n Leivavorm \u00f5untega ja piim<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n |
| \n TEISIP\u00c4EV<\/p>\n<\/td>\n | \n Odrahelbepuder v\u00f5iga<\/p>\n Piim* \u00d5un**<\/p>\n<\/td>\n | \n Minestrone supp, hapukoor, leib. Mannavaht piimaga<\/p>\n<\/td>\n | \n Makaronisalat, leib, soe-mahlajook<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n |
| \n KOLMAP\u00c4EV<\/p>\n<\/td>\n | \n Piima-riisisupp v\u00f5isepik juustuga Pirn**<\/p>\n<\/td>\n | \n Maksakaste, kartul, s\u00fcgisesalat, leib. Kirsikompott vahukoorega<\/p>\n<\/td>\n | \n Kaneelisaiad ja Kakao*<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n |
| \n NELJAP\u00c4EV<\/p>\n<\/td>\n | \n Hirsihelbepuder moosiga, Piim* Kurk**<\/p>\n<\/td>\n | \n Hernesupp suitsulihaga, leib<\/p>\n Muraka-kohupiimakreem \u0161ok. laastudega<\/p>\n<\/td>\n | \n Kodused \u00f5unasaiad<\/p>\n Kohvijook*<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n |
| \n REEDE<\/p>\n<\/td>\n | \n Piima-mannasupp, sepik r\u00e4imtomatis v\u00f5idega<\/p>\n Mandariin<\/p>\n<\/td>\n | \n Asuu, porgandi-kaalikasalat, leib<\/p>\n J\u00e4\u00e4tise-kokteil<\/p>\n<\/td>\n | \n Marja-jogurt ja pr\u00e4\u00e4nikud.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n Ma ei tea kui palju inimesed m\u00f5tlevad sellele, et s\u00fcsivesikud t\u00f5stavad oluliselt veresuhkrutaset ja kui toidus on neid rohkelt, h\u00fcppab veresuhkur kiirelt \u00fcles ja \u00f5ige varsti j\u00e4lle j\u00e4rsult alla. Kiired veresuhkru muutumised teevad seda, et laps on varsti peale s\u00f6\u00f6ki j\u00e4lle n\u00e4ljane. Pole siis imestada, et \u00f5ige varsti peale koolil\u00f5unat minnakse saiakest v\u00f5i \u0161okolaadi ostma. S\u00fcsivesikurohke l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi j\u00e4rel v\u00f5tab vaevalt paar tundi, kui gl\u00fckoos veres kolinal alla tuleb ja keha annab teada, et n\u00fc\u00fcd on vaja j\u00e4lle s\u00fc\u00fca. Kui oled proovinud s\u00fc\u00fca rasvarikast ja s\u00fcsivesikutevaest toitu, siis tead kindlasti erinevust. Rasvane toit hoiab k\u00f5hu kauem t\u00e4is ja v\u00e4heste s\u00fcsivesikutega men\u00fc\u00fc hoiab veresuhkru stabiilselt madalal, see tagab m\u00f5nusa t\u00e4isk\u00f5hutunde pikaks ajaks ja ei teki mingit vajadust s\u00f6\u00f6gikordade vahel midagi p\u00f5ske pista.<\/p>\n Mis puutub aga uskumusse, et liikumine meid normaalkaalulisena hoiab, siis see on \u00fcks eriti primitiivne l\u00e4henemine. V\u00e4hemalt meie linnas on treenimine au sees, k\u00f5ige populaarsemad on korvpallitrennid ja neis trennides k\u00e4ib ka tugevalt rasvunud lapsi. On tavaline, et treeningud on 4-5 korda n\u00e4dalas, korvpallitrennid on v\u00e4ga intensiivsed, lisaks on me lastel pidevalt v\u00f5istlused. Ka rasvunud ja \u00fclekaalulised lapsed teevad seda k\u00f5ike kaasa, nad liiguvad v\u00e4hemalt topelt nii palju kui on me riiklikud liikumissoovitused lastele. Heakene k\u00fcll, tiheda kossum\u00e4ngude k\u00fclastajana n\u00e4en publiku hulgas neid rasvunud lapsi k\u00e4itumas nii ja naa. Enamus kasutab iga v\u00e4ikest vaheaega selleks, et saalis ringi joosta ja palli korvi loopida. Me lastel on v\u00e4ga h\u00e4sti s\u00e4ilinud loomulik liikumisvajadus, seda instinkti ei ole neilt r\u00f6\u00f6vinud nutiseadmed ega telekas. Samas n\u00e4en pidevalt, kuidas m\u00f5ni rasvunud laps m\u00e4ngu vaheajal kartulikr\u00f5psude ja limonaadiga maiustab. Liikumine ei aita, kui s\u00f6\u00f6misk\u00e4itumine on h\u00e4lbinud. Ma vaatan neid lapsi ja nende vanemaid kui s\u00fcsteemi ohvreid, sest kui sulle pidevalt seletatakse, et s\u00f6\u00f6 v\u00e4hem ja s\u00f6\u00f6 tervislikult, aga ei \u00f5petata, mismoodi peaks see k\u00e4ima ning kuidas saaksid k\u00e4tte selle tunde, et vajadki v\u00e4hem ja harvem s\u00f6\u00f6mist, siis t\u00f5stadki selle probleemi oma elus k\u00f5rvale ja l\u00f6\u00f6d k\u00e4ega.<\/p>\n Tahad ehk teada, miks liikumine ei ole kaalu langetamise moodus? P\u00f5hjus algab sellest, et liikumine toimub vere keemilise koostise baasil. Inimese kehal on kolm energiaallikat – gl\u00fckoos, rasv ja valgud. Valguvarusid inimese keha ei salvesta, sellep\u00e4rast ei ole valgud energiaallikana arvestatavad, need muutuvad gl\u00fckoosiks alles siis, kui tarbid neid liiga palju (minimaalselt vajab inimene valku umbes 1g kehakaalu kilogrammi kohta p\u00e4evas, optimaalne tarbimine v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da 1,5 g kanti). Energiaallikana j\u00e4\u00e4vad s\u00f5elale gl\u00fckoos ja rasv. Kuna inimese esmane energiaallikas on s\u00fcsivesikud ja s\u00fcsivesikud on meie kehale gl\u00fckoos, siis treenides ei p\u00f5letata k\u00f5igepealt mitte rasva, vaid esmalt gl\u00fckoosi. \u00a0See on ka p\u00f5hjus, miks n\u00e4iteks diabeetikud peaksid oma f\u00fc\u00fcsisega tegelema ja v\u00f5imalikult palju liikuma – sellega saab oma veresuhkrut madalamal hoida. Kui meie toidus on palju s\u00fcsivesikuid, anname sellega kehale nii palju gl\u00fckoosi, et keha ei j\u00f5ua rasvap\u00f5letuseni mitte kunagi ja siin on \u00fcks p\u00f5hjus, miks treenides kaal ei lange. Veelgi enam – gl\u00fckoos salvestatakse maksas gl\u00fckogeenina, aga see moodustab ainult 10% maksa massist, mis t\u00e4hendab seda, et gl\u00fckogeeni varudel on piirid. Kui maksa gl\u00fckogeeni piir on \u00fcletatud, aga gl\u00fckoosi verre muudkui tuleb ja tuleb, salvestub see rasvana. Seega liiga suur hulk s\u00fcsivesikuid toidus muudetakse rasvaks. Alles siis, kui maksas olevad gl\u00fckogeenivarud on otsakorral, hakkab keha energiat v\u00f5tma talletatud rasvast ja alles siis tuleb ka k\u00f5ne alla kehakaalu alandamine.\u00a0V\u00f5ibolla oled olnud kirglik kilokalorite arvestaja ja tubli treenija ning imestanud, miks “kalorid sisse\/kalorid v\u00e4lja” s\u00fcsteem ei t\u00f6\u00f6ta. Sellep\u00e4rast ei t\u00f6\u00f6tagi.<\/p>\n Pidevalt \u00fclem\u00e4\u00e4ra s\u00fcsivesikuid s\u00fc\u00fces tabab meid rasvumine, siseorganite rasvumine viib 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedini, mis t\u00e4hendab seda, et insuliinitootlus on tugevalt h\u00e4iritud. Mida rohkem gl\u00fckoosi endasse sisestad, seda rohkem insuliini pankreas toodab, mida rohkem insuliini pankreas toodab, seda rohkem rasva su keha talletab. \u00dchel hetkel ei tule pankreas enam kogu s\u00f6\u00f6dud gl\u00fckoosiga toime ja veresuhkur hakkab t\u00f5usma. Oled muutunud insuliiniresistentseks. Selleks, et veres gl\u00fckoositaset alandada, ei pea me hakkama tegelema esmajoones tagaj\u00e4rgedega, vaid ikka p\u00f5hjustega. Eelk\u00f5ige peab hoolitsema selle eest, et k\u00f5rvaldada liigsed s\u00fcsivesikud me toidust ja selle kaudu liigne gl\u00fckoos verest. Mitte keegi ei saa oma veresuhkrut korda s\u00fc\u00fces 300 g s\u00fcsivesikuid iga p\u00e4ev nii nagu riiklikud toitumissoovitused ette n\u00e4evad. Kui probleem on juba k\u00e4es, diabeet v\u00f5i rasvumine v\u00f5i m\u00f5lemad reaalsus, siis esmane ravi peaks olema s\u00fcsivesikute v\u00e4hendamine men\u00fc\u00fcs alla 50 grammi. Hea on teada, et insuliinitundlikkust on v\u00f5imalik ravimiteta parandada. Minul v\u00f5ttis see pisut \u00fcle 1,5 aasta kuni m\u00e4rkasin, et mu s\u00fcsivesikutetaluvus on oluliselt paranenud. Aga ma alustasin eeldiabeedist, ma ei ole diabeetik. P\u00f5hiliselt tahan \u00fctelda seda, et 2. t\u00fc\u00fcbi diabeet ja rasvumine on \u00f5igesti s\u00f6\u00f6misega ravitavad v\u00e4ga suurel osal inimestest. Aga sa ei saa seda teada, kui ei proovi.<\/p>\n P.S. Kel asja vastu suurem huvi, v\u00f5iks vaadata neid kahte videot – \u00fcks kena lihtne k\u00e4sitlus Timothy Noakes\u00b4ilt<\/a> ja \u00fcks v\u00e4heke keerulisem Kieron Rooney\u00b4lt<\/a>.<\/p>\n EDIT: Lisan siia veel \u00fche lingi, huvitavat lugemist samal teemal<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eilses epidemioloogia loengus kuulsin, et eeloleval kevadel alustatakse Eesti koolilaste terviseuuringutega, mis siis peaks selgemaks tegema pildi, mida meie lapsed s\u00f6\u00f6vad ja kui palju liiguvad. Ma v\u00e4ga loodan, et selle uuringu tulemusena ei avaldata j\u00e4rjekordset raportit teemal “s\u00f6\u00f6 v\u00e4hem\/liigu rohkem”, s\u00fcvenemata p\u00f5hjustesse, miks meie laste seas \u00fclekaalulisus aina enam levib. Mind v\u00e4ga h\u00e4irib valdav uskumus, … Loe edasi Kust tuleb paksus ja kuhu kaob tervis<\/span> |