Kui hakkasin seda blogi siin pidama, arvasin, et saan abiks olla eelk\u00f5ige 2. t\u00fc\u00fcpi diabeetikutele ja 1. t\u00fc\u00fcp, kellest suur osa on elanud diabeediga lapseeast v\u00f5i varasest noorusest saati, on juba nii targad ja kogenud, et saavad iseendaga ideaalselt hakkama. Kahjuks on olukord t\u00e4pselt vastupidine, saan ahastavaid kirju just 1. t\u00fc\u00fcpi diabeediga noortelt inimestelt, kes tavatoidul olles elavad pidevas h\u00fcpode hirmus, k\u00e4ivad \u00f6\u00f6siti k\u00fclmkapi kallal, s\u00f6\u00f6vad pidevalt ja s\u00fcstivad aina suuremas koguses insuliini. On \u00fclimasendav lugeda 30-aastase diabeetiku lugu, kes oma 15-aastase diabeedidiagnoosiga on j\u00f5udnud sinnamaani, et varbad on tuimad ja n\u00e4gemine kahjustatud, r\u00e4\u00e4kimata \u00fcha halvenevatest neerun\u00e4itudest. S\u00fcsivesikurohkel men\u00fc\u00fcl olles teeb veresuhkur suuri h\u00fcppeid ja t\u00fcsistused ei lase ennast kaua oodata.<\/p>\n
J\u00e4tkan siia diabeetikute tervenemislugude t\u00f5lkimist, et k\u00f5ik, kes te olete h\u00e4das oma veresuhkruga, leiaksite inspiratsiooni ja julgustust oma eluviisi muutmisel. Ja kui ma \u00fctlen tervenemine, siis loomulikult ei t\u00e4henda see, et kui 1. t\u00fc\u00fcpi diabeetik hakkab s\u00f6\u00f6ma \u00fcliv\u00e4heste s\u00fcsivesikutega men\u00fc\u00fcd (rahvusvaheliselt tuntud kui LCHF), saab ta oma diagnoosist lahti. Kahjuks ei saa. Aga tervenemine t\u00e4hendab palju enamat kui see, kas on diagnoos v\u00f5i ei ole diagnoosi. T\u00f5lgin siia rootslase Andreas Liljenbergi loo<\/a> tema blogist mdot.se<\/a>, et n\u00e4idata, mida 1. t\u00fc\u00fcpi diabeetiku tervenemine t\u00e4hendab.<\/p>\n ROOTSI PARIM DIABEETIK<\/em><\/strong><\/p>\n Diabeet – haigus, millele ma olen t\u00e4nu v\u00f5lgu.<\/em><\/p>\n 31-aastaselt sain ma 1. t\u00fc\u00fcpi diabeedi diagnoosi. M\u00f5ned n\u00e4dalad varem olin hakanud tundma suurenenud janu ja kurgu kuivust. Sperma oli muutunud venivaks. Nende kolme s\u00fcmptomi peale hakkasin m\u00f5istma, et midagi on hullusti ja v\u00f5tsin \u00fchendust oma raviasutusega, kuhu mind j\u00e4rgmisel p\u00e4eval proovide tegemiseks sisse v\u00f5eti. Nende veresuhkrum\u00f5\u00f5tja ei tulnud mu k\u00f5rge suhkrun\u00e4iduga toime ja mind saadeti otsekohe erakorralise meditsiini osakonda. Mitte keegi midagi ei selgitanud ja l\u00e4ks \u00fcksjagu aega enne kui keegi V\u00e4xj\u00f6 haiglas p\u00f5hjendas, mis toimub. Oletatavasti diabeet. Mind pandi diabeediosakonda, kuhu j\u00e4in neljaks \u00f6\u00f6p\u00e4evaks ja kus mulle jagati \u00f5petust diabeedist, s\u00fcstidest ja toidust. Mulle pakuti l\u00fchitoimelist insuliini, pikatoimelist insuliini, putru, leiba, piima, kartulit, riisi ja veel rohkem insuliini. \u0160okk hakkas m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast \u00fcle minema, aga harjumine viie-kuue insuliinis\u00fcstiga p\u00e4evas v\u00f5ttis aega. Ma ei tahtnud sellega harjuda.<\/em><\/p>\n Juba sel ajal oli mul suur huvi toidu vastu ja olin ennast sel teemal harinud. Sel hetkel olid p\u00e4evakorras aeglaselt imenduvad s\u00fcsivesikud ja palju valku. GI oli kuum teema. Rasv oli j\u00e4tkuvalt m\u00f5eldamatu. Mind \u00f5petati s\u00f6\u00f6ma ja s\u00fcstima sellisel viisil, mis mulle ei meeldinud. Tahtsin s\u00fc\u00fca v\u00e4hem s\u00fcsivesikuid ja saada v\u00e4hem insuliini. Kui mind saadeti dietoloogi juurde, said nad \u00fcsna ruttu aru, et mul on kaasaegsem arusaamine toidust kui neil ja et ma ei vaja nende abi.<\/em><\/p>\n Viiendal p\u00e4eval saadeti mind koju ja tundsin ennast \u00fcsna h\u00e4sti. Mu kolm s\u00fcmptomit olid kadunud, testisin seda kohe kui olin koju j\u00f5udnud \ud83d\ude09 Mingi aja jooksul tegin siiski nii nagu mulle oli r\u00e4\u00e4gitud. S\u00f5in korralikud portsud kus \u00fcksjagu s\u00fcsivesikuid ja s\u00fcstisin igal toidukorral. S\u00fcstisin isegi igal hommikul Lantust, mis on pikatoimeline insuliin ja t\u00f6\u00f6tab l\u00e4bi p\u00e4eva hoidmaks veresuhkrut madalal. Torkisin ennast s\u00f5rme 10-15 korda p\u00e4evas, et kontrollida veresuhkrut, mis v\u00f5is m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt muutuda. Seda pidin suutma pareerida \u00f5ige koguse l\u00fchitoimelise insuliiniga.<\/em><\/p>\n Ma polnud sellega n\u00f5us. Ma ei tahtnud n\u00f5ustuda nende s\u00fcstidega. Kas selle vastu ei saaks midagi teha? Nagu tavaliselt, tahtsin ma ise m\u00f5elda mitte teha seda mida mul oli k\u00e4stud. Tahtsin leida omad lahendused selle asemel, et teha nii nagu k\u00f5ik teised. Millele toetudes nad saavad v\u00e4ita, et just nende lahendus probleemile on parim?<\/em><\/p>\n \u00dcks s\u00fcst p\u00e4evas oleks parim. Miks mitte hoopiski t\u00f5sta seda doosi? Miks mitte v\u00e4hendada s\u00fcsivesikute s\u00f6\u00f6mist? Insuliini manustamine oleneb ju s\u00fcsivesikute hulgast. Miks mitte s\u00fc\u00fca v\u00e4iksemaid portsjone ja sagedamini? Eksperimenteerisin m\u00f5nda aega erinevate insuliinikogustega ja erineva hulga s\u00fcsivesikutega ja j\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et mu teooria t\u00f5epoolest t\u00f6\u00f6tab. L\u00f5petasin lihtviisiliselt toidukordade juurde l\u00fchitoimelise insuliini s\u00fcstimise ja v\u00f5tsin selle asemel \u00fche s\u00fcsti pikatoimelist 30-40 \u00fchikut. T\u00e4na olen t\u00e4nu LCHF-men\u00fc\u00fc s\u00f6\u00f6misele ja treeningule 0-15 \u00fchiku peal. M\u00f5nel p\u00e4eval v\u00f5in ma s\u00fcstist t\u00e4iesti loobuda, kui tunnen, et nii on \u00f5ige. Mu diabeet haldab ennast peaaegu t\u00e4iesti ise ja mu diabeediarst nimetab mind t\u00e4nu mu ekstreemselt headele tervisen\u00e4itajatele Rootsi parimaks diabeetikuks<\/strong>.<\/em><\/p>\n V\u00e4rske 1. t\u00fc\u00fcpi diabeetiku pankreasel pole peaaegu \u00fcldse insuliini tootvaid rakke. Seal on ehk alles 5-15% ja need t\u00f6\u00f6tavad t\u00e4ie auruga seet\u00f5ttu, et s\u00fc\u00fcakse palju s\u00fcsivesikuid. Kui ma oleksin j\u00e4rginud n\u00f5uandeid, mida sain arstidelt, \u00f5dedelt ja dietoloogidelt, ei oleks mul t\u00e4na, 11 aastat hiljem, enam \u00fcldse enda insuliiniproduktsiooni j\u00e4rel. V\u00e4rskelt diagnoosi saanul kulub 1-2 aastat, et h\u00e4vitada viimased v\u00e4hesed isnuliini tootvad rakud. Siis j\u00e4\u00e4vad s\u00fcstid ja pump kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud eluks. Mina valisin oma tee ja v\u00e4hendasin drastiliselt s\u00fcsivesikute s\u00f6\u00f6mist ja l\u00f5petasin sel moel oma pankrease kahjustamise. \u00c4rge saage minust valesti aru. Ma ei s\u00fc\u00fcdista meditsiinipersonali. Kogu personal on olnud imeline ja t\u00f5eliselt tubli. Nad on \u00f5ppinud palju aastaid ja on saanud \u00f5petust, mis on olnud ajakohane. Aga diabeediuuringutes ja toitumis\u00f5petuses on vahepeal toimunud ekstreemsed muutused. Aga kahjuks ei kehti enam see, mida pikka aega on peetud ohutuks. Kahjuks usun ma, et t\u00e4naseni saavad v\u00e4rskelt diagnoosi saanud diabeetikud totaalselt valesid toitumissoovitusi, mis tapab v\u00e4hesed j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud insuliini tootvad rakud ja viib diabeetikud raskesti hallatava ja heitliku diabeedi r\u00fcppe kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud eluks. \u00dcks p\u00f5hjus, miks selle blogi siin tegin, ongi oma teadmiste ja kogemuse jagamine diabeedist. Eriti selleks, et j\u00f5uda v\u00e4rskelt diabeedi diagnoosi saanuteni ja p\u00e4\u00e4sta neid enne kui on liiga hilja. K\u00f5ik inimesed peaksid s\u00f6\u00f6ma LCHF reeglite j\u00e4rgi, aga eriti just diabeetikutel on sellest palju v\u00f5ita, sest sellega on veresuhkrut palju lihtsam hallata.<\/em><\/p>\n NB!<\/strong> Kui oled diabeetik ja tahad testida LCHF-i, siis ole v\u00e4ga t\u00e4helepanelik insuliinikogustega. Sa hakkad vajama m\u00e4rgatavalt v\u00e4iksemaid insuliinikogused ja pead algul sagedamini oma veresuhkrut m\u00f5\u00f5tma. R\u00e4\u00e4gi oma arstiga enne kui toitumist muudad. V\u00f5ite ka mulle kirjutada kui teil on k\u00fcsimusi: andreas@mdot.se (rootsi v\u00f5i inglise keeles – \u00dc.R.).<\/em><\/p>\n T\u00e4naseks olen ma, niisiis, elanud diabeediga 11 aastat. Ma pole mitte kunagi olnud paremas vormis kui n\u00fc\u00fcd. Nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui vaimselt. Mu diabeet on ekstreemselt kergesti hallatav ja ma vaevalt \u00fcldse tunnen ennast diabeetikuna. Samas k\u00e4in oma diabeedi diagnoosi kiiresti v\u00e4lja argumendina neil juhtudel kui mulle pakutakse torti v\u00f5i toitu mida muidu viisakusest ehk maitsekski. \ud83d\ude42<\/em><\/p>\n Mille eest pean ma diabeedile t\u00e4nulik olema?<\/em><\/strong><\/p>\n Sel ajal kui diagnoosi sain ei olnud mu elu mingi tore. S\u00f5in massiliselt kr\u00e4ppi ja j\u00f5in hulganisti Coca-Colat vaatamata sellele, et teadsin, mis on \u00f5ige. Trenni ei teinud. T\u00f6\u00f6tasin suitsustes halbades tingimustes Black Jack\u00b4i diilerina. \u00a0Transportisin Securitases v\u00e4\u00e4rtveoseid. Magasin halvasti. Panin \u00fcksjagu pidu. Elatasin ennast m\u00f5nda aega netipokkeriga. <\/em><\/p>\n Diabeedidiagnoos pani mind j\u00e4rele m\u00f5tlema ja ennast muutma. Hakkasin paremat toitu s\u00f6\u00f6ma. Hakkasin treenima. Otsisin ja leidsin oma esimese programmeerija t\u00f6\u00f6koha, milleks olin ennast koolitanud. Kolisin paremasse elupaika. Kohtasin oma tulevast naist ja sain lapsed. Tegin oma firma. Jooksin poolmaratoni. Jooksin t\u00e4ismaratoni. Sain triatleediks ja l\u00e4bisin Ironman\u00b4i. Tegin veel \u00fche Ironman\u00b4i. \u00d5ppisin enda kohta uskumatult palju. 11 aastat hiljem ei ole ma veel see, kes tahan olla. Aga ma olen palju l\u00e4hemal. T\u00e4na tahan ma j\u00e4tkata \u00f5ppimist, aga ka \u00f5petada ja inspireerida.<\/em><\/p>\n EDIT: Selle postituse kommenteerimine on suletud sp\u00e4mmir\u00fcnnaku t\u00f5ttu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kui hakkasin seda blogi siin pidama, arvasin, et saan abiks olla eelk\u00f5ige 2. t\u00fc\u00fcpi diabeetikutele ja 1. t\u00fc\u00fcp, kellest suur osa on elanud diabeediga lapseeast v\u00f5i varasest noorusest saati, on juba nii targad ja kogenud, et saavad iseendaga ideaalselt hakkama. Kahjuks on olukord t\u00e4pselt vastupidine, saan ahastavaid kirju just 1. t\u00fc\u00fcpi diabeediga noortelt inimestelt, kes … Loe edasi Rootsi parim diabeetik – Andrease lugu<\/span>