{"id":748,"date":"2017-03-29T12:35:36","date_gmt":"2017-03-29T09:35:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.diabeetik.ee\/?p=748"},"modified":"2023-05-19T14:48:30","modified_gmt":"2023-05-19T11:48:30","slug":"hanna-lugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/?p=748","title":{"rendered":"Hanna lugu"},"content":{"rendered":"

Osad siinsed lugejad ilmselt j\u00e4tkuvalt ahastavad selle \u00fcle, et avaldan 1. t\u00fc\u00fcpi diabeetikute edulugusid alajaotuses “Tervenemise lood”, sest \u00fcksk\u00f5ik kui h\u00e4sti on see diabeedit\u00fc\u00fcp hallatud, ei saada lahti oma diagnoosist. J\u00e4tkan siiski samas vaimus, et n\u00e4idata, et ka 1. t\u00fc\u00fcpi diabeetik v\u00f5ib elada nii, et tunneb ennast tervena, kui ta vaid teeb igap\u00e4evaselt \u00f5igeid valikud. Siin on Hanna lugu<\/a>.<\/p>\n

Olin 2-aastane kui sain 1. t\u00fc\u00fcpi diabeedi diagnoosi. See oli 31 aastat tagasi. See tuli mu vanematele \u0161okina, eriti mu emale, kes oli t\u00f5eline s\u00fcstikartja. Mitte kellelgi teisel perekonnas seda polnud. Ise ei m\u00e4leta ma eriti haigeksj\u00e4\u00e4misest midagi, v\u00e4ljaarvatud see, et t\u00f5mbasin v\u00e4lja voolikud, mille nad mulle ninna toppisid ja et ma sain ise valida endale pid\u017eaama \u00fchest suurest kapist ja et ma ei tohtinud haiglast kaasa v\u00f5tta \u00fchtegi nukku, millega seal m\u00e4ngisin.<\/em><\/p>\n

Mu imeliselt toetavad vanemad \u00fcritasid mu lapsep\u00f5lve muuta nii normaalseks kui v\u00f5imalik. Me k\u00e4isime reisimas, k\u00fclastasin oma s\u00f5pru, k\u00e4isin koolis ja meil oli palju erinevaid vabaajategevusi. Aga mis see k\u00f5ik aitab, kui p\u00f5hialus mu diabeedi haldamiseks oli t\u00e4iesti vale?<\/em><\/p>\n

Toitumissoovitused, mille sain, olid k\u00f5ike muud kui veresuhkrus\u00f5bralikud. 60% s\u00fcsivesikuid iga toidukorra juurde, eelistatult t\u00e4isteratooted. Kui ma j\u00f5in toidu juurde rasvatut piima, kogusin boonuspunkte. Samuti siis, kui s\u00f5in magustoiduks puuvilja. Palju ekstreemselt rasvavaeseid toidukordi pidin s\u00f6\u00f6ma l\u00e4bi terve p\u00e4eva, v\u00e4hemalt kuus t\u00fckki, kolm p\u00f5hitoidukorda ja kolm vahepala. V\u00e4hemalt. Ja selle juurde palju, palju insuliini. Iseenesest m\u00f5ista said sellise tegevuse juures veresuhkrud olla ainult h\u00fcppavad ja k\u00f5ikuvad. T\u00f5elised veresuhkru ameerikam\u00e4ed.<\/em><\/p>\n

Nii see kestis mu jaoks, v\u00e4hemal v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral, 26 aastat. 26 aastat v\u00f5itlesin ma (ja minu vanemad) ja s\u00f5disin iseenda kehaga olles tavalisel diabeeditoidul, j\u00e4rgides taldrikureeglit. V\u00f5in kindlalt v\u00e4ita, et proovisin t\u00f5esti k\u00f5ike v\u00f5imalikku, et see asi mu jaoks t\u00f6\u00f6taks j\u00e4rgides oma arstide n\u00f5uandeid erinevates maades. “Sa v\u00f5id s\u00fc\u00fca \u00fcksk\u00f5ik mida tahad ja selle juurde s\u00fcsti insuliini.” \u00dcks arst \u00fctles isegi, et peaksin s\u00f6\u00f6ma rohkem s\u00fcsivesikuid selleks, et veresuhkur muutuks stabiilsemaks. Proovisin erinevaid dieete, erinevaid toidulisandeid, erinevaid treenimisviise, erinevaid ravimeid, erinevaid insuliine. Mitte miski ei suutnud mu veresuhkrut stabiliseerida. Sain oma paberites m\u00e4rgistatud kui “raskestihallatav” v\u00f5i “habras diabeetik”, mis ei motiveerinud mind v\u00f5itlust j\u00e4tkama. Mingil hetkel eirasin k\u00f5ike, mis diabeeti puutus, see oli midagi sellist, mis mind muidugi \u00fcldse ei aidanud. Pigem vastupidi.<\/em><\/p>\n

Nendel aastatel tundsin ennast t\u00f5eliselt kohutavalt, olen n\u00fc\u00fcd tagantj\u00e4rele aru saanud. Mul olid mitmel korral nii madalad veresuhkrun\u00e4idud, et olin p\u00f5randal krampides ja mind pidi p\u00e4\u00e4stma erineval moel. Aga ka nii k\u00f5rged suhkrud, et mul tuli insuliinipuudus ja sain ketokehadem\u00fcrgituse. DKA (ketoatsidoos – \u00dc.R.). Olin mitmel korral surmale v\u00e4ga l\u00e4hedal ja on v\u00e4ike ime, et ma ikka veel elan. Suuresti t\u00e4nu tollasele diabeediravile nagu see suures osas n\u00e4eb v\u00e4lja ka t\u00e4na.  Mu HbA1c oli protsendiskaala j\u00e4rgi topelt \u00fcle normi, umbes 90 mmol\/mol.<\/em><\/p>\n

P\u00e4rast suuri heitlusi oma elus, mille hulgas ka \u00fcks raske l\u00e4bip\u00f5lemine, hakkasin m\u00f5tlema, mida ma \u00f5ieti oma eluga teha tahan. Aeglaselt, aga kindlalt j\u00f5udsin v\u00e4lja selleni, et tahan t\u00f6\u00f6tada toitumise ja tervisega ja \u00f5ppisin toitumisn\u00f5ustajaks. Sellest v\u00e4lja\u00f5ppest sai mu p\u00e4\u00e4semine. Kui v\u00f5tsime l\u00e4bi seda, kuidas s\u00fcsivesikud kehas toimivad, mis juhtub ja mis on insuliini roll, kutsus \u00f5petaja mu kogu klassi ees v\u00e4lja ja k\u00fcsis: “Ja sina, Hanna, ei tooda \u00fcldse insuliini, nii et kui ma oleksin sina, siis m\u00f5tleksin kolm korda j\u00e4rele enne kui endasse midagi sisestan.”<\/em><\/p>\n

See oli mu ahaa-hetk. Kas see v\u00f5ib olla nii lihtne? Kas v\u00f5iksin ellu j\u00e4\u00e4da ilma k\u00f5ikide nende s\u00fcsivesikuteta, mida olen endale sisse s\u00f6\u00f6nud terve elu? Ja MIKS ei ole mitte keegi mitte midagi r\u00e4\u00e4kinud?! Ma olin vihane. Pettunud. Kibestunud ja kurb. Ma tundsin nagu oleks terve mu maailm olnud haaratud mingisse keerulisse vanden\u00f5uteooriasse.<\/em><\/p>\n

Sellest sai stardipauk mu enda elumuutusele. J\u00e4tsin k\u00f5igepealt men\u00fc\u00fcst v\u00e4lja k\u00f5ik, mis sisaldas gluteeni ja m\u00e4rkasin kohe ka oma veresuhkrult, et liigun \u00f5iges suunas. Seej\u00e4rel j\u00e4tsin \u00e4ra ka muud s\u00fcsivesikud nagu riis, kartul, igasugu v\u00f5ltstooted, kogu suhkru… Viimaks j\u00e4tsin \u00e4ra isegi selle, mille kohta oli mind \u00f5petatud, et need on tervislikud, aga millest n\u00e4gin, et need mu veresuhkrule halvasti m\u00f5juvad nagu n\u00e4iteks guinoa, bulgur ja oad.  Samal ajal hakkasin s\u00f6\u00f6ma rohkem erinevaid h\u00e4id rasvu. Ma alustasin liberaalse paleomen\u00fc\u00fcga kuni j\u00f5udsin selleni, et t\u00e4na s\u00f6\u00f6n ranget ketogeenset LCHF-i, mis sobib mulle ja mu suhkrutele k\u00f5ige paremini.<\/em><\/p>\n

T\u00e4na on mu veresuhkrutase normaalvahemikus, harva \u00fcle 7 mmol\/l, harva alla 4 mmol\/l. Mu teised n\u00e4idud (verer\u00f5hk, kolesterool, kehakaal, HbA1c jne) on stabiilsed ja olen v\u00f5inud l\u00f5petada mitmete ravimite v\u00f5tmise, mida varem tarvitasin. Olen v\u00e4hendanud isegi oma insuliinidoose umbes 75-80% peale seda kui koristasin k\u00f5ik jahud & co oma riiulitelt. Tarvitan j\u00e4tkuvalt 15-24 \u00fchikut insuliini p\u00e4evas, mis pole mingi miinimumdoos. Mul pole enam mingit DKA (ketoatsidoosi) ega krampide ohtu. Mu HbA1c on t\u00e4na 5,2% ehk 32 mmol\/mol, mis j\u00e4\u00e4b terve inimese n\u00e4itude vahemikku. <\/em><\/p>\n

T\u00e4na t\u00f6\u00f6tan ma diabeetikutega, kes tahavad leida iseenda tee parema terviseni, pean loenguid, teen era- ja grupin\u00f5ustamist Hanna Diabetes Expert (www.hannaboethius.com<\/a>) kaudu ja l\u00e4bi Smarta Diabetiker grupi, kus ma ka juhatuses olen (www.smartadiabetiker.se<\/a>).<\/em><\/p>\n

See, et hakkasin s\u00f6\u00f6ma madala s\u00fcsivesikusisaldusega toitu, on absoluutselt parim, mida olen teinud iseendale, oma tervisele ja oma diabeedile. K\u00f5ik on n\u00fc\u00fcd palju paremini kontrolli all ja ma julgen n\u00fc\u00fcd unistada tulevikust. Oleks vaid mu vanemad teadnud, kui palju m\u00e4ngib toit rolli 1. t\u00fc\u00fcpi diabeedis, oleksin v\u00f5inud v\u00e4ltida palju valu ja vaeva pikkade aastate jooksul.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Osad siinsed lugejad ilmselt j\u00e4tkuvalt ahastavad selle \u00fcle, et avaldan 1. t\u00fc\u00fcpi diabeetikute edulugusid alajaotuses “Tervenemise lood”, sest \u00fcksk\u00f5ik kui h\u00e4sti on see diabeedit\u00fc\u00fcp hallatud, ei saada lahti oma diagnoosist. J\u00e4tkan siiski samas vaimus, et n\u00e4idata, et ka 1. t\u00fc\u00fcpi diabeetik v\u00f5ib elada nii, et tunneb ennast tervena, kui ta vaid teeb igap\u00e4evaselt \u00f5igeid valikud. … Loe edasi Hanna lugu<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-748","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-tervenemise-lugu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/748","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=748"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/748\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1191,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/748\/revisions\/1191"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=748"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=748"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=748"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}