Olen siin varemgi sellest kirjutanud, kui oluline on l\u00fchike igap\u00e4evane paastumine tervisele. Pean ise juba mitu aastat kinni 16\/8 s\u00f6\u00f6misest (16 tundi s\u00f6\u00f6mata ja s\u00f6\u00f6n ainult 8-tunnises ajaaknas). Aeg-ajalt teen ka pikemaid paaste, aga enamasti ei kesta need \u00fcle 24 tunni.<\/p>\n
Meie inimeste \u00fcks suuremaid probleeme on see, et s\u00fc\u00fcakse kogu aeg, kusjuures selline k\u00e4itumine on meil lausa riiklikult soovitatud – kolm p\u00f5hitoidukorda ja kaks-kolm vahepala t\u00e4hendab seda, et s\u00f6\u00f6givahed on v\u00e4ga l\u00fchikesed, heal juhul paaritunnised ja inimesel ei l\u00e4hegi p\u00e4eva jooksul kordagi k\u00f5ht p\u00e4riselt t\u00fchjaks. Hommikus\u00f6\u00f6gi olulisuse r\u00f5hutamisel, muide, ei ole mitte mingisugust teadusp\u00f5hisust. S\u00f6\u00f6ma peame ikka siis, kui keha seda vajab ja kui hommikul kooli v\u00f5i t\u00f6\u00f6le rutates su organism alles tukub, ei ole just v\u00e4ga m\u00f5istlik seda toiduga laadida. Pidev s\u00f6\u00f6mine teeb meid paksuks, me ei anna sellega oma kehale \u00fcldse v\u00f5imalust rasvavarude kulutamise kallale asuda, vaid talletame rasva juurde.<\/p>\n
Refereerin siia \u00fche artikli SVT teadusuudiste lehelt, lugu on sellest, kuidas Nobeli meditsiinipreemia laureaat laseb kellal otsustada, millal ta s\u00f6\u00f6b<\/a>. Jutt on Bostoni Brandeis University\u00b4s t\u00f6\u00f6tavast Michael Rosbashist, kes v\u00f5tab l\u00f5unaajal v\u00e4lja oma toidukarbi salati ja tuunikalaga, pidades nii oma p\u00e4eva esimest s\u00f6\u00f6maaega. Viimati s\u00f5i ta 16 tundi tagasi ja nii teeb ta iga p\u00e4ev. Ta s\u00f6\u00f6b tavaliselt kaks korda p\u00e4evas ja need toidukorrad mahuvad 8 tunni sisse, lastes nii oma kehal 16 tundi puhata. Rosbash \u00fctleb, et meie kehad dikteerivad meile ise, millal peame s\u00f6\u00f6ma ja millal puhkama ning oluline on anda maksale puhkust, et me ennast liialt ei kulutaks.<\/p>\n Rosbash r\u00e4\u00e4gib, et maksale puhkuse andmiseks on hea s\u00fc\u00fca ainult \u00fche kolmandiku sees \u00f6\u00f6p\u00e4evast ja kaks kolmandikku j\u00e4tta puhkuseks. Ta toob n\u00e4ite nii hiirte kui \u00e4\u00e4dikak\u00e4rbestega tehtud uurimustest. Hiirte puhul v\u00f5eti kaks gruppi, kellele anti t\u00e4pselt sama hulk sama kaloraa\u017eiga toitu. Need hiired, kes v\u00f5isid s\u00fc\u00fca suvalisel ajal millal aga tahtsid, v\u00f5tsid kaalus oluliselt rohkem juurde kui need hiired, kes said sama koguse toitu kindlal kellaajal. Kui sama katse tehti \u00e4\u00e4dikak\u00e4rbeste peal, selgus, et need \u00e4\u00e4dikak\u00e4rbsed, kes said toitu ainult kindlas piiritletud ajaaknas, elasid kauem kui need, kes said sama koguse toitu \u00e4ra s\u00fc\u00fca suvalisel ajal.<\/p>\n Perioodilise paastumise uuringud nii hiirtel kui \u00e4\u00e4dikak\u00e4rbestel on t\u00f5estanud, et paastumine tagab parema une, v\u00e4ldib rasvumist, tagab parema insuliinitundlikkuse, parema s\u00fcdamefunktsiooni, kudede v\u00e4iksema p\u00f5letikulisuse, v\u00e4iksema v\u00f5imaluse saada rasvmaks ja madalama kolesteroolitaseme. Need v\u00e4hesed uuringud, mis sama asja kohta on tehtud inimeste peal, n\u00e4itavad, et perioodiline paastumine tagab parema une ja v\u00e4iksema v\u00f5imaluse haigestuda rinnav\u00e4hki.<\/p>\n Tahaksin veel omalt poolt lisada, et kui oled n\u00e4iteks see inimene, kellele hommikus\u00f6\u00f6k tundub h\u00e4davajalik, v\u00f5id lihtviisiliselt oma s\u00f6\u00f6mise akna tuua p\u00e4eva esimesse poolde. N\u00e4iteks kui hommikus\u00f6\u00f6k on kell \u00fcheksa, siis p\u00e4eva viimane toidukord peaks olema kindlasti enne kella viit \u00f5htul. Oluline on hoida oma s\u00f6\u00f6mine sellises ajavahemikus, et v\u00e4hemalt 16 tundi ei s\u00f6\u00f6ks mitte midagi. Selle 16 tunni sees v\u00f5id juua teed v\u00f5i kohvi (ja muidugi vett!), aga kindlasti ilma suhkruta ja parem kui ka ilma kooreta.<\/p>\n Mulle endale harjus perioodiline paastumine sisse j\u00e4rk-j\u00e4rgult peale seda, kui olin oma men\u00fc\u00fcs k\u00e4rpinud s\u00fcsivesikute hulga m\u00f5nek\u00fcmne grammi peale ja hakkasin s\u00f6\u00f6ma natuke rasvasemat toitu. Veresuhkur p\u00fcsib nii stabiilne ja n\u00e4ljatunne eemal. Hommikus\u00f6\u00f6gid nihkusid tasapisi hilisemaks kuni \u00fchel hetkel hakkasin p\u00e4eva esimest toidukorda pidama kella \u00fche paiku ja nii on see j\u00e4\u00e4nud mitmeks aastaks. Hommikul peale \u00e4rkamist joon kohvi, l\u00f5unas\u00f6\u00f6k j\u00e4\u00e4b enamasti kella 12 ja 14 vahele olenevalt sellest, kas olen t\u00f6\u00f6l v\u00f5i koolis, ja \u00f5htus\u00f6\u00f6k on tavaliselt kella 18 ja 20 vahel. Mul on k\u00fcll kombeks iga p\u00e4ev tund v\u00f5i poolteist ennast \u00f5ues reipalt liigutada, aga isegi mingi trennita tagab perioodiline paastumine selle, et kehal on v\u00f5imalik ka talletatud rasva kulutama hakata, kui muidugi pidevalt kapaga gl\u00fckoosi peale ei visata. See viimane on minu puhul v\u00e4listatud, sest vastasel juhul oleksin oma eeldiabeedi juba kenasti diabeediks v\u00e4lja arendanud. Aga kui sul on n\u00e4iteks 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet, siis paastumisega parandad oluliselt enda insuliinitundlikkust ja koos targalt s\u00f6\u00f6misega on sul ehk peagi v\u00f5imalik lahkuvale diabeedile j\u00e4rele lehvitada \ud83d\ude42<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Olen siin varemgi sellest kirjutanud, kui oluline on l\u00fchike igap\u00e4evane paastumine tervisele. Pean ise juba mitu aastat kinni 16\/8 s\u00f6\u00f6misest (16 tundi s\u00f6\u00f6mata ja s\u00f6\u00f6n ainult 8-tunnises ajaaknas). Aeg-ajalt teen ka pikemaid paaste, aga enamasti ei kesta need \u00fcle 24 tunni. Meie inimeste \u00fcks suuremaid probleeme on see, et s\u00fc\u00fcakse kogu aeg, kusjuures selline k\u00e4itumine … Loe edasi Perioodilise paastumise olulisusest<\/span>