{"id":951,"date":"2017-12-08T13:38:27","date_gmt":"2017-12-08T11:38:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.diabeetik.ee\/?p=951"},"modified":"2017-12-09T09:45:20","modified_gmt":"2017-12-09T07:45:20","slug":"rasvumine-diabeet-ja-vahk","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/?p=951","title":{"rendered":"Rasvumine, diabeet ja v\u00e4hk"},"content":{"rendered":"<p>Kui propageerin siin blogis s\u00fcsivesikute s\u00f6\u00f6mise v\u00e4hendamist, et hoida korras oma veresuhkrutase, siis tavaliselt need inimesed, kellel ei ole liiga k\u00f5rgeid suhkruid avastatud, arvavad, et see teema neid ei puuduta. Enamasti ei teata seda, et mitte ainult k\u00f5rge veresuhkrutase ei ole see, mis meie tervist kahjustab, vaid liigne insuliin, mis gl\u00fckoosi haldamiseks meie kehas liigub. Insuliin on muuhulgas ka keharasva talletav hormoon ja kui insuliinitase on organismis k\u00f5rge, siis piltlikult \u00f6eldes lukustab see meie kehas rasvarakud nii, et v\u00f5id olla f\u00fc\u00fcsiliselt kui tahes aktiivne, aga oma \u00fclem\u00e4\u00e4rasest kehakaalust sa lahti ei saa. Sel lihtsal p\u00f5hjusel kehtivad siin blogis peamiselt diabeetikutele antud toitumissoovitused ka k\u00f5igile \u00fclekaalulistele.<\/p>\n<p>Tasub meelde tuletada ka seda, et 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi korral ei ole insuliini juurdes\u00fcstimise p\u00f5hjus mitte see, et inimesel on organismis liiga v\u00e4he insuliini, vaid see, et insuliini on v\u00e4ga palju, lausa \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju, aga see ei suuda teha oma t\u00f6\u00f6d nii nagu vaja. Kui diabeetik s\u00fcsivesikuid oma men\u00fc\u00fcs m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ei piira ja seet\u00f5ttu aina insuliini juurde s\u00fcstib, siis s\u00fcstitava insuliini kogused j\u00e4rjest suurenevad ja sellega korrelatsioonis halveneb ka tervis. 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet on progresseeruv haigus ainult siis, kui me ei likvideeri selle tekke p\u00f5hjust &#8211; ei l\u00f5peta liigsete s\u00fcsivesikute tarbimist v\u00f5i liigs\u00f6\u00f6mist.<\/p>\n<p>Hiljuti ilmus brittide teaduslikus meditsiiniajakirjas The Lancet <a href=\"http:\/\/www.thelancet.com\/journals\/landia\/article\/PIIS2213-8587(17)30366-2\/fulltext\">\u00fclevaateartikkel v\u00e4hi tekke p\u00f5hjustest, kus toodi \u00e4ra rasvumise ja diabeedi m\u00f5ju v\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs<\/a>. Uurimuses ei tehtud vahet, mis t\u00fc\u00fcpi diabeet on, vaatluse alla v\u00f5eti nii 1. kui 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet. Kokkuv\u00f5tlikult leiti, et rasvumine ja diabeet suurendavad v\u00e4hiriski keskmiselt 6%. Kusjuures rasvumine t\u00f5stab v\u00e4hiriski kaks korda rohkem kui diabeet, aga n\u00e4iteks rinna- ja emakav\u00e4hi riski t\u00f5stis k\u00f5rge kehamassiindeks lausa kolm korda suurema t\u00f5en\u00e4osusega. Meeste puhul oli vastupidi &#8211; n\u00e4iteks maksa- ja pankreasev\u00e4hki haigestumine oli t\u00f5en\u00e4olisem just diabeedi korral.<\/p>\n<p>Bioloogiliseks mehhanismiks, mis seob k\u00f5rget kehamassiindeksit, diabeeti ja v\u00e4hki, pakuti uurimuses v\u00e4lja h\u00fcperinsulineemia, h\u00fcpergl\u00fckeemia, krooniline p\u00f5letik ja suguhormoonide aktiivsuse d\u00fcsregulatsioon. Kokkuv\u00f5tlikult leiti, et 2012. aastal kogu maailmas diagnoositud v\u00e4hijuhtudest oli k\u00f5rge kehamassiindeksi ja diabeedi koostoime seotud 762 600 v\u00e4hijuhuga k\u00f5igist registreeritud 14\u2008067\u2008894 juhust.\u00a0\u00a0280\u2008100 v\u00e4hijuhtu olid seostatavad diabeediga ja\u00a0544\u2008300 ainu\u00fcksi k\u00f5rge kehamassiindeksiga. V\u00e4hijuhte, mida seostati nii diabeedi kui k\u00f5rge kehamassiindeksiga, esines naistel oluliselt rohkem (496\u2008700 juhtu) kui meestel (295\u2008900 juhtu), neist keskmiselt\u00a0147\u2008400 juhul oli tegemist rinnav\u00e4higa.<\/p>\n<p>Umbes kolmandikku diabeediga seotud v\u00e4hijuhtumitest ja veerandit k\u00f5rge kehamassiindeksiga seotud v\u00e4hijuhtumitest seostatakse diabeedi ja kehakaalut\u00f5usu esinemissageduse kasvuga aastatel 1980 kuni 2002. Nende kahe riskifaktori esinemissagedus on alates 2002. aastast veelgi suurenenud, mist\u00f5ttu ennustatakse ka edaspidi v\u00e4hijuhtude sagenemist.<\/p>\n<p>\u00dcheks p\u00f5hjuseks, miks t\u00e4na rohkem v\u00e4hki diagnoositakse, on kindlasti rahvastiku eluea kasv. Kes meist ei tahaks elada terve ja \u00f5nnelikuna k\u00f5rge vanuseni? \u00dcheks eelduseks, et see v\u00f5iks teoks saada, on tervislik eluviis, milles, kui levinud pahed nagu alkoholism ja suitsetamine k\u00f5rvale j\u00e4tta, on m\u00e4\u00e4rav roll sellel, mida me s\u00f6\u00f6me ja kui palju liigume. Alles hiljaaegu avaldas ajakiri The Lancet <a href=\"https:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/28864332\">uurimust\u00f6\u00f6<\/a><em>,\u00a0<\/em>kus leiti, et suur s\u00fcsivesikute tarbimine oli seotud suurema \u00fcldsuremuse numbriga kui rasvase toidu s\u00f6\u00f6mine. Kusjuures suur hulk s\u00fcsivesikuid toidus p\u00f5hjustab k\u00f5rget trigl\u00fctseriidide taset ja liiga madalat HDL kolesterooli taset, mis m\u00f5lemad on seotud s\u00fcdamehaigustega. See on \u00fcks paljudest uurimustest, mille kokkuv\u00f5ttes t\u00f5detakse, et erinevate rasvade s\u00f6\u00f6misel ei ole mitte mingisugust seost s\u00fcdameveresoonkonna haigustega, infarktiga ega neisse suremisega ning n\u00e4iteks insuldi esinemissagedus oli hoopiski p\u00f6\u00f6rdv\u00f5rdelises seoses k\u00fcllastunud rasvade tarbimisega. Teadlased leidsid, et uurimistulemustele toetudes oleks aeg \u00fcle vaadata riiklikud toitumissoovitused, kus s\u00fcsivesikutel on paraku kandev roll.<\/p>\n<p>Mis meie riiklikesse toitumissoovitustesse puutub, siis leian, et nii kaua kuni nende koostamisel lastakse kaasa r\u00e4\u00e4kida toiduainet\u00f6\u00f6stusega seotud isikutel, ei ole ilmselt m\u00f5tet oodata, et l\u00e4htutaks ainult teaduslikult t\u00f5estatud positiivsetest tervisem\u00f5juritest.<\/p>\n<p>L\u00f5petuseks meenutan oma anatoomia \u00f5ppej\u00f5u s\u00f5nu v\u00f5i \u00f5ieti v\u00e4gagi tungival toonil antud soovitust &#8211; \u00e4ra lase oma kehakaalul isegi mitte viis kilo t\u00f5usta, vaid hoia oma kaal normis kogu aeg, aastast aastasse. Sest isegi viiekilone kaalut\u00f5us hakkab juba me tervist m\u00f5jutama. Me peame oma kaalu korras hoidma mitte v\u00e4ljan\u00e4gemise vaid tervise p\u00e4rast, see lihtne fakt kipub eriti vanematel inimestel meelest minema, sest vanemas eas kehapilt inimest enamasti ei h\u00e4iri ja arvatakse, et vanaemad-vanaisad v\u00f5ivadki \u00fcmarad olla. \u00dcmar v\u00f6\u00f6koht paraku viitab rasvunud siseorganitele, mis on mitmete haiguste vallandajaks. Olge terved!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui propageerin siin blogis s\u00fcsivesikute s\u00f6\u00f6mise v\u00e4hendamist, et hoida korras oma veresuhkrutase, siis tavaliselt need inimesed, kellel ei ole liiga k\u00f5rgeid suhkruid avastatud, arvavad, et see teema neid ei puuduta. Enamasti ei teata seda, et mitte ainult k\u00f5rge veresuhkrutase ei ole see, mis meie tervist kahjustab, vaid liigne insuliin, mis gl\u00fckoosi haldamiseks meie kehas liigub. &hellip; <a href=\"https:\/\/www.diabeetik.ee\/?p=951\" class=\"more-link\">Loe edasi <span class=\"screen-reader-text\">Rasvumine, diabeet ja v\u00e4hk<\/span> <span class=\"meta-nav\">&rarr;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[9],"tags":[],"class_list":["post-951","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-tervise-ja-kaalujutud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/951","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=951"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/951\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":964,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/951\/revisions\/964"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=951"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=951"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.diabeetik.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=951"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}