Siin blogis on olnud pikalt vaikus, sest olen olnud keskendunud ülikooli lõpetamisele. Eile kaitsesin oma diplomitöö “Eesti täiskasvanud diabeetikute teadlikkus tervislikust toitumisest” hindele A ja rohkem rahul ei saakski olla. Pidin komisjonile põhjendama paari valikut oma töös, näiteks seda, kas kõik lisad olid vajalikud. Komisjoni esimees mõtles sellega, et kas sotsiaalministeeriumiga kirjavahetuse lisamine töösse midagi juurde andis. Vastasin, et minu arvates on see vajalik, sest tahan näidata, kui aeglaselt tegelikult meie riigis asjad liiguvad. Tõsi on see, et kaks aastat tagasi saatsime ministeeriumile märgukirja selle kohta, et haiglatoit diabeetikule ei sobi ja tänaseks ei ole muutunud mitte midagi. Mina näen siin ükskõiksust ja hoolimatust või siis lihtsalt võimetust probleemi tõsidust mõista. See on üks lihtne lühike määruse lisa, mida tuleks muuta, kui raske saab see olla?
Diplomitöö kirjutamise ajal toimus maailmas üks märgiline sündmus, nimelt sõlmisid American Diabetes Assotsiation (ADA) ja European Association for the Study of Diabetes (EASD) konsensusraporti 2. tüüpi diabeedi puhuse hüperglükeemia haldamise kohta. See dokument ütleb, et uuringute põhjal tagab diabeetikule parima glükeemilise kontrolli just madala süsivesikutesisaldusega dieet. ADA avaldas 2019. aasta alguses uue täiskasvanud diabeetikute ja eeldiabeedis inimeste toitumisteraapia konsensusraporti, kus öeldakse, et meditsiiniline toitumisteraapia (medical nutrition therapy – MNT) tuleb võtta diabeedi haldamise aluseks. Raportis öeldakse, et tervishoiuteenuste osutajad peaksid soovitama diabeetikutele tärklisevabade köögiviljade tarbimist, suhkrute ja rafineeritud teraviljade söömise vähendamist ning liialt töödeldud toidu vältimist. Samas on rõhutatud süsivesikute vähendamise olulisust erinevat tüüpi diabeediga inimeste glükeemilise kontrolli parandamisel ning soovitatud 2. tüüpi diabeediga inimestel, kellel on ravimitega raske veresuhkrut kontrolli all hoida, minna üle madala või väga madala süsivesikute sisaldusega toitumisele.
Tean, et ADA uusi suundi tutvustatakse meie tervishoiutöötajatele tänavu oktoobris toimuval diabeedikonverentsil ja tõsiselt loodan, et võetakse vaatluse alla ka see konsensusraport. Siiani olen meie tervishoiusüsteemist ja diabeedi ala otsustajate poolt tundnud ainult vastuseisu kuni sinnamaale välja, et kui mõni aasta tagasi meie diabeediliidu foorumis teadustööde linke jagasin diabeetikute toitumisest, mu konto blokeeriti ära. Võin ainult oletada, et asi on hirmus rahastus kaotada, sest kui meie diabeetikud läheksid üle süsivesikutevaesele menüüle, väheneks nende ravimivajadus tuntavalt. Olen olnud nagu hüüdja hääl kõrbes oma tõenduspõhise toitumise propageerimisega ja ei uskunud isegi enam, et mu silmad kunagi üldse mingit muutust paremuse poole näevad. ADA ja EASD vaheline leping võib tuua paradigma muutuse tervesse diabeedi käsitlusse. Täna on lihtsalt seis selline, et nii palju teadusuuringuid on peale tulnud, et diabeediorganisatsioonid ja tervishoiusüsteem ei saa süsivesikutevaese toitumise teemat enam eirata. Loodetavasti mõistetakse seda ka Eestis.