Leidsin ühe rootslanna blogist seemnetega juusturataste retsepti, mis tundus nii ahvatlev, et kohe oli vaja järele proovida. Aga nagu mul kombeks on, kaldusin algsest retseptist üksjagu kõrvale. Muudatused koostises tegid seda, et minu juusturattad näevad saiasemad välja ega vajunud ka ahjust võttes kokku nagu seal blogi piltidel tundub olevat juhtunud.
Kuna meile tulevad täna külalised, oli just paras hetk suuremahulisteks taignakatsetusteks, mis päädisid nelja ahjupannitäie saiakestega. Esimesele taignale lisasin kõrvitsa- ja kanepiseemneid, mõlemaid ühe detsiliitri kahe panni kohta. Kanepiseemneid panna oli viga, tahtsin krõmpsuvaid, aga sain liiga kõvad asjad saia sees. Teisele laarile panin lisaks linaseemnetele kõrvitsa- ja päevalilleseemneid ja need jäid väga head.
SEEMNETEGA JUUSTURATTAD (kaks suurt ahjupannitäit):
6 suurt muna
6 spl toorjuustu (Piimameister Otto oma on väga hea)
8 dl riivjuustu
2 tl küpsetuspulbrit
4 spl psülliumit (või fiberhuski nagu algses retseptis)
2 spl linaseemneid
1 dl kõrvitsaseemneid
1 dl päevalilleseemneid
seesamiseemneid peale puistamiseks
Kõigepealt vahusta mune õige natuke, siis lisa toorjuust ja vahusta kuni toorjuust pole enam tükiline. Sega psüllium, küpsetuspulber ja seemned eraldi nõus ja lisa muna-toorjuustusegule. Kõige lõpuks sega sisse riivjuust. Tõsta lusikaga parajad portsud ahjupannile ja silu madalaks. Küpseta 200 kraadiga kõigepealt tavalisel režiimil 15 minutit ja seejärel mõni minut veel pöördõhuga, et juusturattad pealt kenaks pruuniks läheksid.
Esimese laari tegin hirmus suured, aga kuna need ahjus hästi kerkisid, siis järgmised pannitäied vormisin nii, et iga pätsikese sisse läks ainult supilusikatäis tainast. Lusikaga on hea neid ka lamedaks siluda. Need väiksemad on ülemisel pildil.
Esimese katsetuse suured juusturattad. Maitse on neil suurepärane. Neile, kes armastavad hommikuti võileibu süüa, aga teravilja süüa ei või, on need mu meelest ideaalseks asenduseks mistahes võileivakatte alla.
Originaalretseptis olid juusturattad tehtud ainult linaseemnetega ja peale oli puistatud seesamiseemneid. Sellises versioonis on palju vähem süsivesikuid kui minu omas ja see peaks ka diabeetikutele sobilikum olema. Seemnetega võib siin retseptis olla loominguline ja miks mitte katsetada ka erinevate pähklitega, kui tervis lubab neid süüa. Seemned võib muidugi siit retseptist üldse välja jätta, samas on need väga head kiudainete allikad. Nii lina- kui seesamiseemned tulevad seedetraktist tõenäoliselt täpselt samal kujul välja nagu nad sinna sisestati, mistap neis sisalduvaid süsivesikuid kartma ei pea 🙂
EDIT: Kuna mulle ei meeldi poolikuid pakke toiduaineid külmkappi seisma panna, muutsin retsepti nii, et saaks ostetud toorjuustu- ja riivjuustuportsud korraga hakkama panna: 400g toorjuustu, 200g riivjuustu, 8 muna, 6 spl psülliumit, 2 tl küpsetuspulbrit, 3 spl linaseemneid, 1 dl päevalilleseemneid, 1 dl kõrvitsaseemneid. Taignal peal laskma kümmekond minutit seista, et psüllium paisuks, siis küpsevad kohevad juusturattad. Sellisest kogusest taignast saab umbes 30 pätsikest.
Pildil on üks suvine magustoit, mis kõige lihtsam teha. Vaja läheb ainult vahukoort, mingit magustajat ja marju. Ajan koore vahtu natukese erütritooliga ja kõige lõpuks lisan saumikseriga purustatud marjad. Pilt on tehtud metsmaasikaajal, aga kõige lemmikumad on mu jaoks ikkagi vaarikad. Eriti hea on metsvaarikavaht.
Viiendal katsel õnnestus mul viimaks küpsetada sellised seemneleivad, mis on kerged ja krõbedad ja sealjuures seisavad ka hästi koos. Pildil on need serveeritud pasteediga ja suitsuforelliga, mõlema leiva peal on ka mehine tükk võid 🙂
Selline näeb seemnesegu välja enne ahju panemist.
Ruudud sees, valmis ahju minema.
Küpsed leivakesed. Nagu ikka, on need kõige maitsvamad paksu kihi värske võiga, aga sobivad igasuguse tavalise leivakatte alla. Väga hea alternatiiv neile, kes armastavad võileibu süüa, aga teravilja selle veresuhkrut kergitava mõju tõttu süüa ei või. Neis leivakestes on imenduvaid süsivesikuid kokku kahe pannitäie peale 38 grammi, ühes leivaruudus seega umbes 0,76 grammi süsivesikuid. 4 leivakest, mis võiks olla ühe hommikusöögi jagu, annavad kokku umbes 3 grammi süsivesikuid.
Meie pere šašlõki tegemise tarkused pärinevad tuttavalt armeenlaselt. Näiteks imestas ta, et eestlased lükkavad liha vardasse ristikiudu, kuigi õige on panna pikikiudu. Siin pildil on ka vist valesti 🙂

Vahukoor küll pildile ei tulnud, aga ütlen siiski ära, et meile meeldib kõiki hapukaid kooke süüa vahukoorega. Või siis mingi kohupiimakreemiga, ilma suhkruta muidugi.
Küpsetasin kukleid, retsepti võtsin 
Tööpäeva õhtuti ja eriti just esmaspäeval on väsimus kerge tekkima ja üldse ei viitsiks nagu õhtul köögis askeldada. Aga keegi peab ju perele süüa tegema ja ise ka nagu tahaks ennast natuke laadida. Sel juhul aitavad hästi toiduained, mille saab ilma erilise ettevalmistuseta ahju lükata. Näiteks külmutatud rohelised oad ja maitsestatud kana poolkoivad. Panin kaks pakki külmutatud ube ahjupotti ja peale laotasin kanapoolkoivad. Et söök liiga kuiv ei oleks loputasin kana poolkoibade pakendist kastme vähese veega siia juurde. Küpsetasin 220 kraadiga 1 tund.




Kook sai väga magus, sest kartsin, et rabarber ta liiga hapuks jätab ja uhasin sellepärast igasse kihti erütritooli liiga vaba käega. Sõime seda peaaegu täiesti mageda vahukoorega, mis toda magus-haput kooslust hästi tasakaalustas. Mulle endale maitseks see kook ilmselt paremini poole vähema magustajaga, aga meestele just selline meeldib. No ja kui meestele meeldib, siis järelikult peab niisugune olema 🙂