Ühe nädala toiduvalik

Kuna olen vilets retseptikirjutaja, siis näitan lihtsalt natuke toidupilte. See on üks valik lõuna- ja õhtusöökidest, mida mina igapäevaselt söön. Kord nädalas on ette tulnud ka üks magustoit, aga muidu üldiselt ma magusasõber ei ole ja õhtusöögi lõpetuseks võtan pigem ruudu tumedat šokolaadi (85% kakaoga).

Mu põhitoit on jätkuvalt köögivili, sinna juurde võtan kas liha, kala või muna. Ma millegipärast unustan munaroad järjekindlalt pildistamata, sellepärast neid tänases pildivalikus pole, aga mõnel korral nädalas ma neid ikka söön. Olen saanud kriitikat, et nii ei saa ju süüa ja nii vähe süsivesikuid ei ole tervislik ja mida kõike veel. Need toidud siin on mulle väga sobilikud, neist saan kätte kõik eluks vajaliku ja hoian ka oma veresuhkru mõnusalt madalal. Söön kaks korda päevas, kõht on pikalt täis ja isusid peal ei käi. Toitumine on ääretult individuaalne, mis sobib ühele, ei sobi teisele. Mulle sobib üle kõige köögivili ja ei leidu vast isegi ühtegi arsti ega toitumisasjatundjat, kes julgeks väita, et see ei ole tervislik.

dsc_0028

dsc_0014 Veidi udune pilt, aga see siin on suvikõrvitsavorm kuuseriisikate, juustu ja hapukoorega. Ilma lihata.

dsc_0031

dsc_0037 Meie pere lemmik punane supp, mille kohta ma seljanka ei või öelda, sest päris klassikalised seljanka komponendid siin sees ei käi. Annan supile paksust šampinjonidega ja maitset suitsuvorstiga.

dsc_0046 Peekonis küpsetatud verivorstid pannil või sees hautatud lillkapsaga. Verivorsti söön harva, sest neis enamasti on süsivesikuid liiga palju. Kui oled diabeetik, siis ole verivorstidega ettevaatlik, mõned vorstid on väga süsivesikurohked.

dsc_0063 Grillkana ja rukkola-tomati-kurgi-rohelise sibulaga salat. Salat on tehtud majoneesiga ja vahel käib sinna sisse ka keedumuna.

dsc_0064 Erütritooliga magustatud vahukoor metsmaasikatega, peale puistasin jahvatatud pohli. Kuivatasin ühe laari pohli ja lasin kohviveskiga peeneks, mõnus hapu pulber on.

dsc_0073 Mu lemmik köögivili kanagrillvorstiga ja majoneesise kukeseenesalatiga. Ostan neid külmutatud brokkoli-lillkapsa-porgandi segusid Säästumarketist. Praen köögivilja rohke või sees pannil kaane all. Ei ole vaja enne üles sulatada, saavad niigi kiiresti valmis ja ongi hea, kui ka natuke krõmpsud jäävad.

dsc_0074 Nüüd ma enam ei mäleta, mis liha siin pildil on. Suurem osa taldrikust on rukkola, kurk ja paprika, mille tipus Hellmannsi majonees.

Seda tüüpi söögid mul ongi, kolmandat aastat juba põhirõhuga köögiviljal.

FacebookTwitterEmail

Nädalamenüü diabeetikule ja kaalulangetajale

Menüü on koostatud 2.tüüpi diabeetikule, aga on väga sobilik igaühele, kes tahab kaalu langetada. Toidukogused on antud vastavalt 1300 kcal-le, aga oluline on süüa nii, et kõht korralikult täis saab. Kui kõht on tühi, siis söö ja kui pole tühi, ära söö. Taldrikut ei pea tühjaks sööma kui ei jaksa ja mõni söögikord võib ka vahele jääda, kui kõht ei ole veel tühjaks läinud. Sama menüüd saab kasutada ka see, kes peab saama rohkem kilokaloreid, sel juhul suurenda lihtsalt toidu rasvasust (rohkem võid ja oliiviõli, 1 avokaado)

Päeva jooksul joo mineraalvett 1 – 1,5 l (Värska, Borjomi, Häädemeeste). Kui on vajadust kohvi või teed magustada, siis sobivad puhas erütritool ja stevia või nende segu.

Lõuna- ja õhtusöökidel mingit vahet pole, neid võib igatepidi ringi tõsta ja eelmisest õhtust järele jäänud söök sobib ka järgmise päeva lõunasöögiks. Oluline on saada selgeks põhimõte, milliste söökidega on võimalik oma päevane süsivesikute hulk alla 50 grammi hoida (ideaalne vahemik oleks 25-50g). Pane tähele, et kõik need kuni 50 grammi süsivesikuid ei imendu, sest nende hulka on automaatselt arvestatud ka kiudained (kasutasin Nutridata programmi).

ESMASPÄEV (1350 kcal, süsivesikuid 25,7g)

Hommikusöök
2 praemuna
2 viilu praetud peekonit
punane paprika 100g
värske kurk 100g
kohv või tee

Lõunasöök
Seakaelakarbonaad 150g
kurgi-tomatisalat rohelise sibulaga, oliiviõliga (kurk 100g, tomat 50g, sibul 10g)
1 klaas keefiri

Õhtusöök
Jahuta küpsetatud pitsa (retsept blogis: http://www.diabeetik.ee/?p=227)

TEISIPÄEV (1240 kcal, süsivesikuid 48,3g)

Hommikusöök
Salat suitsulõhest (lõhekõhuääred sobivad) – lõhe 50g, kurk 100g, tomat 50g, roheline sibul 10g, rukola 15g, majonees (Hellmannsi kõige rasvasem) 40g, 1 muna
kohv või tee

Lõunasöök
Sealiha-köögiviljahautis (retsept blogis, köögivilju võib varieerida: http://www.diabeetik.ee/?p=207) – liha 80g, punane paprika 50g, kaalikas 100g, šampinjonid 50g)
1 klaas keefiri

Õhtusöök
Ahjulihapallid köögiviljaga (retsept blogis: http://www.diabeetik.ee/?p=130) – lillkapsast umbes 150g ja brokkolit 150g, hakkliha ca 120g.
1 klaas keefiri
50g maasikaid

KOLMAPÄEV (1250 kcal, süsivesikuid 49,6g)

Hommikusöök
Salat 2 munast, 1 spl majoneesist, 100g kurgist ja 100g paprikast
kohv või tee

Lõunasöök
Grillvorstid (u. 120g) värske salatiga (kurk 100g, tomat 30g, roheline sibul 10g, rukola 15g, natuke oliiviõli ja jodeeritud soola)
1 klaas keefiri

Õhtusöök
Ahjulõhe köögiviljaga (lõhe 150g, lillkapsas 120g, brokoli 120g, köögiviljad võib aurutada või pannil praadida)
1 klaas keefiri

NELJAPÄEV (1330 kcal, süsivesikuid 49,5g)

Hommikusöök
Krevetisalat (blogis: http://www.diabeetik.ee/?p=155) – krevetid 50g, kurk 100g, paprika 100g, roheline sibul 10g, 1 muna, majonees 40g
kohv või tee

Lõunasöök
Ahjukana köögiviljaga (kana 120g, porgand 100g, kaalikas 100g)
Maasikad 100g

Õhtusöök
Köögivilja-hakklihavorm (retsept blogis: http://www.diabeetik.ee/?p=217) umbes 350 – 400g

REEDE (1300 kcal, süsivesikuid 29,2g)

Hommikusöök
2 praemuna
2 viilu praetud peekonit
värske salat (rukola 15g, kurk 120g, tomat 100g, oliiviõli)
kohv või tee

Lõunasöök
Seljanka 200g (tomatipasta, sibul, sealiha, suitsuvorst, viiner või sardell, marineeritud kurk)
Kohupiimavaht maasikatega (vahukoor 50g, kohupiim 0,5% 50g, maasikad 50g)

Õhtusöök
Ahjukana lillkapsapudruga (kana 120g, lillkapsas 200g, mugulsibul 15g, või 20g)

LAUPÄEV (1310 kcal, süsivesikuid 37,5g)

Hommikusöök
Tuunikalasalat (tuunikala vees 100g, kurk 100g, roheline sibul 10g, 1 muna, majonees 20g)
kohv või tee

Lõunasöök
Ahjuliha köögiviljadega (sealiha 120g, kaalika- ja porgandiribad kokku 200g)
1 klaas keefiri

Õhtusöök
Panniroog hakkliha ja köögiviljaga (segahakkliha 100g, külmutatud lillkapsas ja brokoli kokku 200g, šampinjonid 30g, või 20g)

PÜHAPÄEV (1300 kcal, süsivesikuid 45,2g)

Hommikusöök
1 avokaado (150g)
Lusikapannkoogid vahukoore ja maasikatega (retsept blogis: http://www.diabeetik.ee/?p=169) – vahukoor 100g, maasikad 50g
kohv või tee

Lõunasöök
Värskekapsahautis (kapsas 200g, porru 50g, segahakkliha 80g)
Maasikad 50g

Õhtusöök
Ahjutursk või -lõhe 120g
Värskekapsasalat (200g peeneid kapsaribasid, poole sidruni mahl, majonees, Dijoni sinepit maitseks)

FacebookTwitterEmail

Kummutan veel ühe rasvamüüdi

Nagu siin paar postitust tagasi kirjutasin, hoiatatakse Eestis jätkuvalt rasvade liigtarbimise eest. Üldine arvamus on ka, et inimesed, kes söövad LCHF põhimõtete järgi, kühveldavad endale supilusikaga rasva sisse mõõdutundetult ja piiramatult. Tõsi on, et LCHF-i süües peab süsivesikutest saamata jäänud energia asendama rasvadega ja see on loomulik ning hea, aga kes tahab kaalu langetada ja saada vähem toiduenergiat ei peaks söödava rasva kogust siiski oluliselt suurendama. LCHF tähendab teadupärast vähe süsivesikuid ja palju rasva (low carb, high fat), aga mina tõlgendan seda – vähe süsivesikuid ja tervislikud rasvad (low carb, healthy fat).

Tahan kummutada ühe müüdi. Kui hakkame riiklike toitumissoovituste järgi sööma, siis hoiame kramplikult kinni makrotoitainete protsentidest ja toitumisnõustaja, kes teeb kõik nii nagu riiklikult õigeks peetakse, jälgib, et rasvade osakaal päevamenüüs ei kerkiks üle 35%. Kui koostan diabeetikule või kaalulangetajale menüü, kus on rasvu 50-60%, on see protsentides peaaegu topelt nii palju kui riiklikes soovitustes tervislikuks peetakse. Olen kuulnud etteheiteid, et see rasvakogus teid tapab, te sööte ennast haigeks jne. Aga kas need rasvadega hirmutajad on üldse kunagi mõelnud, kui palju see 50-60% rasva grammides on ja kas see on üldse rohkem kui nö tavalises kuni 35% rasvaga menüüs? Kohe tõestan, et rasva kogus võib olla ligilähedaselt ühesuurune, olenemata protsentidest.

Nutridata toitumisprogramm näeb mulle ette 1820 kilokalorit päevas. Kui 35% sellest annavad rasvad, siis saan rasvadest 637 kcal. Järelikult on riiklike toitumissoovituste kohaselt mulle hea süüa umbes 70 grammi rasvu päeva jooksul (1 gramm rasva annab 9,1 kcal).

Koostasin endale menüü, kus on 54,4% rasvu, mis teeb 78,9 grammi kogu päeva kohta. Süsivesikuid on siinses menüüs 50,5 grammi (15,5%), sest üle selle läheb mul veresuhkur liiga kõrgeks. Valku on 98,5 grammi, sest nende tarbimise üritan hoida alla saja (1 kuni 1,5 grammi kehakaalukilogrammi kohta on tervisele hea). Valke on menüüs 30,2%, mille Nutridata kuulutab muidugi ületarbimiseks, aga jällegi – vaata kogust, see on igati mõõdukas, ei ole mingit ületarbimist! Selline päevamenüü annab ainult 1290 kcal, mis tõestab, et mingit ületarbimist tegelikult ei ole, vaid tegemist on hoopiski väga tervisliku ja kaalulangetamiseks sobiliku menüüga. Kohe näitan, et ka kõik mikrotoitained saab sellisest menüüst sada protsenti kätte.

Menüü on kokkuvõtlikult selline, et hommikuks paar tassi musta kohvi, lõunaks hakklihaga kapsahautis ja keedumuna, õhtuks ahjulõhe aurutatud brokoli ja rohelise salatiga ja keefir ning kui õhtu on pikk, siis hiljem veel värske kurk ja keedetud muna, lisaks aeg-ajalt klaasike mineraalvett. Väga lihtne, eks ole?

Ja kogu menüü on toiduainete kaupa selline (koos grammidega, et skeptikud saaksid need ise Nutridatasse sisestada ja näha, et tõepoolest ongi kõik vajalikud mineraalained ja vitamiinid olemas):

HOMMIK
Paar tassi musta kohvi

VAHEPEAL
Mineraalvesi 200g

LÕUNASÖÖK
Peakapsas, hautatud rasvata 250g
Segahakkliha, sea-veise, 15% 120g
Porrulauk 50g
Sool, jodeeritud 2g
Või 80-82%, 10g
Muna, keedetud 55g

VAHEPEAL
Mineraalvesi 250g

ÕHTUSÖÖK
Lõhe, värske 150g
Brokoli, aurutatud 350g
Roheline sibul 15g
Spinat 30g
Rukola 20g
Majonees 80% 10g
Keefir 2,5% 250g

KUI ÕHTUL LÄHEB KÕHT TÜHJAKS
Kurk 200g
Muna, keedetud 55g
Mineraalvesi 200g

Mu menüüd on jätkuvalt ainult paari toidukorraga, sest järgin 16/8 põhimõtet, ehk et söön ainult 8-tunnises aknas ja vähemalt 16 tundi on paastu. Ideaalne variant diabeetikule veresuhkru korrashoidmiseks.

Nutridatasse sisestatult saan sellised pildid:

18.04.päeva kokkuvõte

18.04.mineraalained
Kõik mineraalained on 100% käes.

18.04.vitamiinid
Ja ka kõik vitamiinid on 100% olemas.

Kes siin blogis varemgi lugemas on käinud, on kindlasti märganud, et mu menüüd sisaldavad päris tihti punast kala. Iga päev ma seda küll ei söö, aga paar-kolm korda nädalas kindlasti ja seda selleks, et saada häid rasvu ja D-vitamiini. Meil on pidevalt külmkapis graavilõhet, mida ise värskest kalast teen. Mõni viiluke punast või mõnda muud rasvast kala võiks tegelikult kuuluda iga päev ühe toidukorra juurde. Kui keegi sellist toitumist kalliks peab, siis soovitan vaadata toidu koguseid – need on süsivesikuvaeselt ja rasvarikkalt toitudes vähemalt poole väiksemad kui tavalist süsivesikurohket menüüd järgides. Ise nullist sööke valmistades on ka nagunii toidulaud tunduvalt odavam kui valmistoitu ostes.

Loodan, et keegi ei ütle enam, et üle 50% energiat rasvast saades on hullumeelselt palju rohkem kui 35% rasva. 78,9g rasva 70g asemel, eriti kui päevane toiduenergia on kokku kõigest 1290 kcal, on väga vähe rasva. Nii vähe, et sellega saab edukalt kaalu langetada. Kes kaalu langetada ei taha, see peab süsivesikuvaesel menüül püsides muidugi rohkem rasva sööma, et oleks, millest energiat ammutada (või, searasv, kookosrasv praadimiseks ja oliiviõli salatisse).

P.S. Kui hakkad Nutridatas oma toitumist jälgima, siis ei ole vaja pingutada nii, et iga päev kõik mineraalained ja vitamiinid 100% kätte saaks. Niisugust täpsust taga ajades sa viimaks muust ei mõtlegi kui toidust ja see pole enesetundele hea. Ideaalne söömisviis on selline, mis kehale hea on samal ajal kui pidevalt ei pea söögi peale mõtlema. Oluline on süüa võimalikult vaheldusrikkalt, siis ei teki mitte ühestki mikroelemendist pikaajalist defitsiiti. Ma ise kirjutan oma toidud aeg-ajalt programmi sisse ainult sellepärast, et jälgida süsivesikute ja valkude hulka, et üks ei läheks üle 50g ja teine üle 100g, nii püsib mu veresuhkur normis.

 

 

FacebookTwitterEmail

Diabeetiku menüü

Olen koostanud mitmeid menüüsid, kus süsivesikute sisaldus jääb alla 100 g päeva kohta, enamasti 75- 90 g vahele, ja kõigis neis menüüdes on kaetud nii päevane energiavajadus kui mineraalained ja vitamiinid. Kui 2.tüüpi diabeetik hakkab tavalise kõigesöömise asemel selliseid menüüsid järgima, vajab ta kindlasti oluliselt vähem ravimeid. Olen neid menüüsid ka ise testinud ja kuigi mu süsivesikute taluvus on 1,5 aastaga tublisti paranenud, ei või ma täna veel endale isegi 75 g süsivesikuid päevas lubada, sest juba see väike kogus annab mulle paastuveresuhkru 6,2 mmol/l (maksimaalne normnäitaja oleks 5,5 mmol/l). Kui hoian päevase süsivesikute tarbimise alla 50 g, saan nüüd juba paastuveresuhkru 4,7-5,1 mmol/l, aga see on võimalikuks saanud ainult seetõttu, et olen 1,5 aastat ülivähe süsivesikuid süües oma insuliinitundlikkust oluliselt parandanud.

Kui tahad oma veresuhkru ravimiteta korda saada, siis paratamatult tuleb hoida oma süsivesikute päevane tarbimine mõnda aega väga madalal. Mõnele on see piir 25 g päevas, teisele võibolla 40-50 g. See tähendab, et sel perioodil ei saa süüa mitte ühtegi leiba ja kindlasti mitte puuvilja, sest juba üks Jassi seemneleiva viil annaks pool päevasest süsivesikunormist kätte. Umbes sama koguse süsivesikuid annab pool apelsini. Sellepärast peab jälgima, et kõik need süsivesikud tuleks ainult köögiviljast, laktoosivabadest piimatoodetest, marjadest, pähklitest ja seemnetest. Fakt on see, et 25 g süsivesikutega päevas ei ole võimalik toidust kõiki vajalikke mineraalaineid ja vitamiine kätte saada ja mõnel juhul tuleb ehk juurde võtta toidulisandeid. Samas on nii, et kui ei sööda iga päev täpselt ühte ja sama sööki, vaid hoitakse oma menüü vaheldusrikas, siis pikaajalist defitsiiti ei teki ühestki mikroelemendist. Ma ise ei ole 1,5 aasta jooksul juurde võtnud muud kui aeg-ajalt magneesiumi (Magvit B6 tablette).

Koostasin ühe menüü, mis tõenäoliselt sobib paljudele diabeetikutele, sest sisaldab ainult 52 g süsivesikuid. Selle väikese süsivesikukogusega ja kolme toidukorraga päevas on siiski kõigi mineraalainete ja vitamiinide vajadus kaetud 100%. Neil, kelle jaoks 52 g süsivesikuid on liiga palju, tuleks siit menüüst välja jätta ainult leib ja juba kukub süsivesikute päevane kogus alla 30 g, samas ettenähtud vitamiinide hulk jääb ikka 100% peale ja mineraalainetes jääb vajaka ainult kaltsiumist (-5%), rauast (-16%) ja magneesiumist (-26%).

See näidismenüü annab ainult 1560 kcal (alla 1500 kcal enam kõiki vajalikke mikrotoitaineid kätte ei saa). Need, kelle jaoks 1560 kcal on liiga vähe, saavad sama menüüd kasutada lisades toidule rohkem head rasva. Näiteks võib lillkapsast ja brokkolit hautada searasvas või võis. Kui kasutad Nutridata programmi, siis pane tähele, et selles on üks suur viga – enamus pannil tehtud toite on valmistatud rapsiõliga Olivia, mida ei saa kindlasti tervislikuks pidada, sest rapsi pole võimalik kasvatada ilma suure koguse mürkideta. Parem valik on oliiviõli, või ja searasv. Kuna ma rapsiõli mitte kunagi ei kasuta, siis näiteks valides Nutridatast hommikusöögiks praemuna (mis programmis on ainult rapsiõliga praetult), valin hoopiski keedumuna ja eraldi sinna juurde selle rasvaine, millega tegelikult praen (enamasti või).

MENÜÜ (52 g süsivesikuid)

HOMMIKUSÖÖK

2 keedetud muna (110 g)
2 viilu Jassi seemneleiba (72 g)
või (20 g)
punane paprika (60 g)
rukola (40 g)

LÕUNASÖÖK

seakaelakarbonaad, grillitud (170 g)
aurutatud lillkapsas (150 g)
maasikad (50 g)

ÕHTUSÖÖK

ahjulõhe (160 g)
aurutatud brokoli (250 g)
juust (Emmental või mõni muu laktoosivaba, 40 g)

JOOGID: Päeva jooksul tuleks toidule lisaks juua 3-4 klaasi vett. Osa sellest võib asendada magustamata teega või kofeiinivaba kohviga. Ma ise joon igal hommikul ka tavalist kohvi.

Panen siia Nutridata koostatud kokkuvõtte, kust on näha, kuidas mikrotoitainete kogused on siinses menüüs kaetud 100% ja rohkemgi päevasest soovitusest.

Normaalne tarbimine 1 päev Soovituslik % Soovitusest Grupp
Vitamiin A, RE 850 min. 700RE 100 Vitamiinid
Vitamiin D, µg 32 min. 10µg 100 Vitamiinid
Vitamiin E, αTE 13 min. 8αTE 100 Vitamiinid
Vitamiin B1, mg 1.9 min. 1.1mg 100 Vitamiinid
Vitamiin B2, mg 2.2 min. 1.3mg 100 Vitamiinid
Niatsiini ekvivalent, kokku, NE 44 min. 15NE 100 Vitamiinid
Vitamiin B6, mg 3.8 min. 1.5mg 100 Vitamiinid
Vitamiin B12, µg 15 min. 3µg 100 Vitamiinid
Folaadid, µg 550 min. 300µg 100 Vitamiinid
Vitamiin C, mg 315 min. 100mg 100 Vitamiinid
Naatrium, mg (Ainult toiduainetest saadud naatrium) 1640 480-2400mg 100 Mineraalained
Kaalium, mg 3620 min. 3100mg 100 Mineraalained
Kaltsium, mg 796 min. 800mg 100 Mineraalained
Magneesium, mg 327 min. 320mg 100 Mineraalained
Fosfor, mg 1810 max. 3000mg 100 Mineraalained
Raud, mg 15 min. 15mg 100 Mineraalained
Vask, mg * 1.3 min. 0.9mg 100 Mineraalained
Jood, µg * 180 min. 150µg 100 Mineraalained
Seleen, µg 110 min. 50µg 100 Mineraalained
Tsink, mg 16.5 min. 9mg 100 Mineraalained
Alkohol, g 0 max. 20g 0 Makrokomponendid
Trans-rasvhapped, g * 0.52 max. 2g 100 Rasvad
Soola ekvivalent, mg 4090 1200-6000mg 100 Muud

Ma tean, et diabeetikuid manitsetakse meil sööma vähem rasva ja kasutama alati ainult igasugu light-tooteid, aga selle ettekirjutuse põhjusest ei ole ma suutnud aru saada. Liiatigi on light-tooted enamasti suhkrurikkad või täis inimkehale sobimatuid lisaaineid. Kui keegi leiab mõne randomiseeritud teadustöö, mis rasva ohtlikkust diabeetikule kinnitab, siis palun see linkida kommentaaridesse. Rasvaga hirmutamise kõrval jäetakse paraku mainimata, et veresuhkru otsene mõjutaja on siiski süsivesik ja peamiselt just selle hulk toidus. Siin näidiseks toodud menüüs on süsivesikuid 52 g (13,2%), rasva 102 g (58,5%) ja valku 111 g (28,3%). Riiklike soovituste kohaselt peaks makrotoitainete suhe olema ümmarguselt 60/25/15.

Igaks juhuks räägin ka kiudainetest, mida peaks riiklike toitumissoovituste kohaselt saama päevas minimaalselt 25 g, et hoida korras soolte peristaltika. Siinses menüüs on kiudaineid poole vähem, 13,2 g. Julgen väita, et kui jätta oma toidust välja teraviljad ja eriti just nisujahu ning kui hoida kontrolli all ka kaseiini tarbimine (piimavalk, mille kontsentratsioon on näiteks juustus väga kõrge), ei vaja me sugugi nii suurt hulka kiudaineid. Oluline on, et sööksid päeva jooksul minimaalselt 400 g maapealseid köögivilju. Siinses menüüs on köögivilja 500 g, lisaks veel 50 g maasikaid. Kui tarbid sarnasele toiduvalikule lisaks ka piisavalt vedelikke, ei ole sul kindlasti vaja karta kõhukinnisust.

Ülaltoodud menüü sobib ideaalselt ka kaalulangetajale, tegelikult ükskõik kellele. Kui oled imestanud, miks kaal ei lange, kuigi omast arust tervislikult toitud, parajalt kilokaloreid tarbid ja palju liigud, siis võib põhjus olla kõrges insuliinitasemes. See, et su veresuhkur on alati normi piires, ei tähenda, et su insuliinitootlusega kõik korras on. Kui annad oma kehale liiga palju glükoosi, st kui sööd liiga palju süsivesikuid, püsib insuliinitase kõrge ja liigne glükoos salvestub rasvana.

FacebookTwitterEmail

Aga mida sa siis üldse sööd?

Inimesed, kes kuulevad, et olen oma menüüst enamuse süsivesikuid välja visanud ega söö üldse kartulit ja teravilja, imestavad: “Aga mida sa siis üldse sööd? Nii jääb ju nälga!” Selline arvamine on päris kummaline ja enamasti ma vastan, et kujuta nüüd ette iseenda õhtusööki, mingit praadi näiteks, aga võta sealt kartul, riis ja makaron välja. Neil, kelle õhtusöök koosnebki ainult kartulist ja kastmest või makaronist ja kastmest, jääb süsivesikuid miinustades mõistagi taldrik tühjaks. Aga neil, kes on harjunud sööma taldrikureegli järgi nagu üldiselt tervislikuks peetakse, et pool portsust on köögivili ja teine pool liha-kala ja kartul, riis või makaron, jääb taldrikusse järele imeline hulk igasugust toitaineterikast kraami, otse öeldes see kõige tervislikum ja maitsvam osa.

Panen siia ühe rodu pilte oma igapäevasest toidulauast. Need on lõuna- ja õhtusöögid, mille retseptide avaldamiseni loodan ka ühel päeval jõuda. Tahan lihtsalt anda ülevaate sellest, millest üks süsivesikuvaene menüü koosnema peaks. Siit seeriast on puudu muna, sest ma pole seda üldse pildistanud, siiski on muna me igapäevane toit. Praemuna ja peekon või omlett on parim hommikusöök üldse ja üks toidukord võiks iga päev neist koosneda.

Niisiis, pildipost. Loodetavasti leiad siit inspiratsiooni.

P1010007 Ahjulõhe ja coleslaw salat (salat värske kapsa, sidrunimahla, majoneesi ja  dijoni sinepiga)

P1010024 Pannil või sees praetud köögiviljad (värsked või külmutatud, need viimased sulatamata otse pannile kaane alla). Kõrge veresuhkru korral peab porgandi siiski mängust välja jätma.

P1010002-001 Ahjus küpsetatud köögiviljad ja hakklihapallid

PA316141 Ahjulõhe lillkapsa-kõrvitsapudruga. Lillkapsa-kõrvitsaputru tehakse nagu tavalist kartuliputru ja sarnaselt ta maitseb ka. See siin on üks reedene pilt, vein ei peaks mõistagi olema diabeetiku või kaalulangetaja igapäevases menüüs 🙂

P2056302 Üks hakklihavorm enne muna-kooreseguga ülevalamist

P2056305 Eelmisel pildil eksponeeritud hakklihavorm valmiskujul

P1286274 Seda peaks vist kutsuma pitsarulliks, mille vahele võib keerata ükskõik mis maitsvat kraami, taigen koosneb peamiselt lillkapsast, munast ja juustust.

P2246373 Ahjus küpsetatud lihapallid fetajuustuga

P6136789-001 Ahjukana ja köögiviljad

P6056706 Üks panniroog, mille sarnaseid me peres valmistatakse väga sageli. Köögiviljad varieeruvad, peamiselt on need lillkapsas ja brokkoli. Seened ja hakkliha on kohustuslik osa, aga tomat või tomatipasta ei pea siin olema, tuleb väga maitsev ka ilma nendeta.

P5026635 Seljanka

P4306610 Rokkivad räimed

P4206570 Kalahakklihavorm

P7017012 Slow cookeris valmistatud guljašš lillkapsaga (märka pekki! 🙂 )

DSC_0013 Ahjutursk pannil praetud küüslauguse suvikõrvitsaga

cropped-DSC_0217-002.jpg Ja lõpetuseks pilt, mis kõige paremini iseloomustab me igapäevast toidulauda.

Ega ei tundu ju, et sellise toidu peal võiks nälga jääda? 🙂

 

 

 

FacebookTwitterEmail