Rubriigiarhiiv: RETSEPTID – küpsetised

Seemneleivakesed

Jagan meie pere kõige igapäevasemate leivakeste retsepti. Selle leiva küpsetamiseks pole vaja muud kui seemneid ja vett. 2015. aasta novembrikuu Oma Maitses rääkisin ka neist leivakestest, aga retsepti juurde pandi seal üsna hale pilt, millest polnud eriti hästi aru saada, millega tegu. Eksponeerin nüüd natuke põhjalikumalt. Olen tänaseks ka retsepti muutnud, aga ega siin polegi oluline, milliseid seemneid panna, peaasi, et linaseemned oleksid koostises, sest need liimivad kõik muud komponendid kokku.

DSC_0145 Täna oli mul selline seemnevalik – päevalille-, kõrvitsa-, chia- ja linaseemned. Varem ma chiat ei kasutanud, aga ühel päeval avastasin, et need leivakesi õhulisemaks ja krõbedamaks teevad, sellepärast nüüd neid alati lisan. Varem tegin ka seesamiseemnetega, aga nendega juhtus tihti, et leivad said hallitusmaitse, mistõttu ei julge seesamiseemneid enam üldse osta.

SEEMNELEIVAKESED (2 suurt ahjupannitäit)

5 dl linaseemneid
4 dl päevalilleseemneid
2 dl kõrvitsaseemneid
5 spl chiaseemneid
1,5-2 tl jodeeritud soola
300 ml kuuma vett

Kõigepealt panen kaussi linaseemned ja chiaseemned ning soola ja valan neile kuuma vee peale. Aeg-ajalt segan ja ootan kuni seemned muutuvad liimjaks (no vabalt võiks sellega tapeeti seina panna 🙂 ).  Kui chia on natuke paisunud ja linaseemned mõnusa paksu liimi tekitanud, segan hulka ülejäänud seemned ja tainas ongi valmis. Laotan taigna küpsetuspaberiga kaetud ahjupannidele õhukese ühtlase kihina, libistan lusikaga pealt siledaks ja lõikan suure noaga ruudud sisse. Küpsetan 180-kraadises ahjus pöördõhuga kõigepealt 17 minutit, siis võtan pannid kordamööda välja ja keeran küpsetuspaberist kinni hoides leivad pannile teistpidi. Siis võtan paberi ära ja küpsetan veel 10 minutit. Kui paber ei taha hästi lahti tulla ja seemned kipuvad selle külge jääma, peab leibu mõni minut paberi all küpsetama ja siis uuesti proovima.

Kui ahjul pöördõhku pole, pikeneb küpsetusaeg, muud erinevust polegi. Võib-olla peab leivad peale küpsetamist mõneks ajaks jahtuvasse ahju kuivama jätma.

DSC_0146 Enne ahju lükkamist.

DSC_0153 Valmis seemneleivakesed maitsevad kõige paremini paksu viilu värske võiga.

P1256252 Siin on üks varasem versioon neist leibadest, muna-majoneesiseguga hommikuvõileivad.

P1036214 Ja veel üks varasem, seesamiseemnetega variant tuunikalasalati ja peterselliga.

Puhev kohupiimakook

DSC_0173 Tulekul on pühad, mille kohustuslik osa on mu meelest mõni kohupiimast küpsetis, sellepärast on puheva kohupiimakoogi retsepti just paras aeg jagada. Enamasti teen lihtsamaid kooke, aga ühel päeval tuli igatsus millegi peenema järele, sestap nikerdasin sellise kohupiimakoogi, mis igatepidi hõrk. Igaks juhuks hoiatan, et see maitseb liiga hea 🙂

Põhi:

30 g sulatatud võid
75 g peeneks riivitud Västerbotteni juustu (võib mõni muu kõva juust olla)
40 g mandlijahu
2 spl psülliumit
2 spl kookosjahu
1 muna

Mökerdasin kokku ja surusin klaasvormi põhja ühtlase kihi. Nii kauaks panin vormi külmkappi, kuni ahi soojenes ja kohupiimatäidist tegin.

Täidis:

400 g kohupiima
3 spl hapukoort
6 munakollast
3 spl erütritooli
natuke vanilli
peale puistamiseks kaneeli

See kraam sega kõik kenaks ühtlaseks massiks.

Kõige ülemine kiht:

6 munavalget
3 spl erütritooli
natuke vanilli

Küpsetasin põhja 200 kraadiga 15 minutit, siis laotasin kohupiimasegu põhjale, peale puistasin kaneeli ja küpsetasin nii kaua kuni tundus, et enam-vähem tahkeks läks. Oleneb ahjust, mul tahenes see segu vähem kui 15 minutiga. Sel ajal, kui kook küpses, vahustasin munavalged erütritooli ja natukese vanilliga kõvaks vahuks. Tõstsin munavalgevahust pallid lusikaga koogile, aga eriti kaunis jääb, kui saab seda tordipritsiga teha. Munavalgevahuga kook küpses umbes 10 minutit, aga siin peab jälle igaüks ise passima, mida ta ahi teeb, et kook pealt liiga pruuniks ei läheks.

Kui kook ahjust tuleb, peab selle kohe külma panema ja kui hästi õnnestub, siis tekivad munavalgevahule ka pisarad nagu pisarakoogil, aga mul oli kook selleks vist liiga üleküpsenud. Natuke hakkas sädelema siiski.

DSC_0164 Ma arvan, see on kõige ägedam suhkruta kook, mille eales küpsetanud olen.

Lugesin hiljuti ühest diabeedifoorumist kurtmist selle üle, et maapoodidest pole mingeid vähese süsivesikusisaldusega toiduaineid saada. Mul on ühe Saaremaa kauge maanurga külapoega hoopiski selline kogemus, et palju süsivesikuvaeseid esmaseid toiduaineid oli saadaval (kurk-tomat-kapsas-kaalikas, liha- ja piimatooted, munad), aga mitte kunagi ei müüdud seal kartulit, sest külarahval on omal kartulimaad olemas. Õnneks ma kartulit enam ei söögi, mistap see tilluke maapood rahuldab mu vajadused täitsa hästi. Päris kindlasti ei ole väikeses maapoes süsivesikuvaeseid jahusid ja tervislikke magustajaid. Mina ostan mandli- ja kookosjahu Konsumist ja psülliumit (või fiberhuski) ökopoest, mis mu kodulinnas on mõlemad olemas. Kes päris kauges maanurgas elab ja sealt harva välja käib, saab eksootilisemad toiduained posti teel koju (või lähimasse postkontorisse) tellida. Jahusid ja magustajaid soovitan osta LCHF-poest. Oma erütritoolivarud soetan alati Hammes Tradingult, kes on selle maaletooja: www.ksülitool.ee. Kõik hea kraam on tänapäeval vaid hiirekliki kaugusel ja post käib meil tõesti igasse maanurka, ka väikesaartele, kuigi ehk väheke aeglaselt.

Kõige paremad lillkapsaleivakesed

Lõbutsen jätkuvalt lillkapsaga, muutsin paar postitust tagasi avaldatud retsepti. Mulle on hästi oluline, et söögitegemine oleks lihtne ja kiire, et pool elu ei mööduks köögis. Leivakesed saab kiiremini ja efektiivsemalt küpsetatud, kui pann ei ole ahju lükates pooltühi nagu lillkapsast ahjupannkookide puhul oli. Pöördõhuga küpsetamine ka kiirendab asja.

LILLKAPSALEIVAKESED

1 suur lillkapsas
4 muna
400 g riivjuustu (mul oli Vene juust 200-grammistes pakkides riivitud kujul)
maitseks suitsupaprikat, purustatud musta pipart ja tibake soola

Köögikombainiga tegin lillkapsaõisikutest riisi (kahes jaos, sest väga suur kapsas oli). Munad kloppisin lahti, segasin sisse maitseained, riivjuustu ja kõige lõpuks lillkapsa. Laotasin pool taignast küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile. Küpsetasin 200-kraadises ahjus pöördõhuga kõigepealt 12 minutit, siis võtsin panni ahjust välja ja keerasin kogu kupatuse panni peal ringi. Seda on lihtne teha, hoides küpsetuspaberist kinni ja hea hooga keerates. Kui leivaplaat kenasti panni peale paika sai, võtsin küpsetuspaberi ära ja küpsetasin veel 10 minutit teiselt poolt. Nii jäävad leivakesed krõbedamad ja lillkapsa vesisus kaob.

DSC_0063 Esimene pannitäis enne ahju lükkamist

DSC_0067 Teine pannitäis peale ümberkeeramist ja teist raundi küpsetamist

DSC_0065 Valmis lillkapsaleivakesed laotasin küpsetuspaberi peale jahtuma ja tahenema.

Kui teismeline noormees, kelle jaoks lillkapsas on üks väheseid köögivilju, mis talle ei maitse, sööb lillkapsaleivakesi ja kiidab, et s*taks head, siis järelikult nii ongi 😀

Ahjupannkoogid lillkapsariisist

DSC_0049

1 keskmine lillkapsas
4-5 muna
200 g riivjuustu (mul oli Valio Atleet)
maitseaineid

Lillkapsaõisikud panin köögikombaini, lasin lõiketeraga peenikeseks “riisiks” ja segasin kõik ained kokku. Maitsestasin pool taignast pitsamaitseainega ja teise poole punase paprikaga. Soola tasub panna ainult siis, kui juust liiga soolane ei ole (mida kodumaised juustud enamasti on). Supilusikaga tõstsin taigna küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja vajutasin laiaks nagu pannkoogid. Küpses 200-kraadises ahjus 20-25 minutit, ma lasin veel 5 minutit pöördõhuga üle, et saaks väheke krõbedamad. Passi peale, et oleks kenasti kuldseks küpsenud! Kui ahi alt ja pealt ühtlaselt ei küpseta, võib koogid vahepeal teistpidi pöörata, pannilabidaga on seda lihtne teha. Küpsetuspaberit pole üldse vaja enne mingi rasvainega määrida, see tainas ei hakka külge ja koogid tulevad kergesti paberi küljest lahti.

Kui neid kooke kauem küpsetada ja võibolla ka suurema koguse juustuga teha, võiks neist saada lillkapsakrõpsud, mille retsepte erinevates modifikatsioonides liigub netis päris palju. Aga selliseid pannkoogi moodi asjandusi saab näiteks kasutada võileibade tegemiseks. Meie sõime neid rohkem nagu küpsiseid.

Samast taignast on sobilik küpsetada ka pitsapõhi, kui küpsetuspaber ühtlaselt taignaga katta. Enne peab pitsapõhja kuldseks küpsetama ja siis võib sinna peale laduda kõiksugu pitsakatet, mis aga kellelegi meeldib. Ei ole mingit jahu vaja.

Lusikapannkoogid

DSC_0199 2 muna, 2 spl kookosjahu, 1 spl psülliumit, natuke vanilli ja erütritooli või steviat, ning piima nii palju, et oleks parajalt vedel tainas. Tõsta tainas supilusikaga pannile, siis saad sellest kogusest vähemalt 15 väikest kena kooki. Kui lased psülliumil taigna sees natuke kauem paisuda, lisades piima, et tainas liiga paksuks ei läheks, saad veelgi rohkem.

Mitmetel peredel on traditsioon süüa pühapäevahommikuti pannkooke. Kui pead tervise tõttu oma toidus süsivesikuid piirama, on need koogid siin üks hea ohutu alternatiiv. Ja muidugi – selleks, et tervislikku toitu sööma hakata, ei pea sa kõigepealt ennast suhkrust ja muudest kiiretest süsivesikutest haigeks sööma 🙂

 

Sünnipäevatort

P2246357

Vabariigi sünnipäeva eel on sobilik jagada üht tordi retsepti, mille küpsetasin möödunud aastal. Sel aastal jääb meil torditegu ära, sest sel imelisel hommikul tõuseb meile päike hoopiski Lätimaal. Aga teie ikka küpsetage midagi ilusat 🙂

Diabeetik ja kaaluga kimpus inimene peaksid torti sööma peamiselt silmadega, eks ole, aga see siin on üks ohutu variant, mida sünnipäeva puhul võib endale tükikese lubada igaüks.

TORDIPÕHI

3 muna
1 dl kookosjahu
150 g kookoshelbeid
75 g võid
250 ml pakk kookoskoort
1 tl küpsetuspulbrit
1 spl erütritooli või steviat maitse järgi (võib ära jätta)
natuke vanilli

Vahusta munad, sulata või ja sega kõik taignaks kokku. Küpseb 180-kraadises ahjus 40 minutit. Kui tordipõhi on jahtunud, saab selle pooleks lõigata, mina teen seda suure fileerimisnoaga. Pealmine osa on kõige tugevam, see pane tordile põhjaks. Alumise kihi peale pane mingeid marju, mul olid külmutatud kirsid ja maasikad, mille vajutasin kahvliga katki. Marjad teevad tordi mahlaseks. Tordi vahele ja peale läheb kohupiima-vahukooresegu, mis muidugi ilma suhkruta, magusaks võib selle jällegi teha kas erütritooli või steviaga.

Minu tordi peal olid rukkililled ja värsked maasikad. Rukkililled on koduaiast, panin neid suvel sügavkülmikusse tallele just selleks puhuks, et oleks kena temaatiline kaunistus kodumaa sünnipäeval võtta. Tordi peal püsivad rukkililled kaua ilusad, roosad umbes üks päev, aga sinised olid täiesti värske väljanägemisega veel järgmiselgi päeval külmkapist võetuna.

P2246363 Kaunist vabariigi aastapäeva, armsad inimesed!

Üks väga maitsev sai

Kui sul on veresuhkruga probleeme, siis suure tõenäosusega sööd iga päev usinasti köögivilja, liha, kala ja mune, aga omast kogemusest võin kinnitada, et mõnikord tahaks midagi klassikaliselt tahket nagu näiteks üks sai. Mu meelest on õudselt mõnus võtta üks viil värsket saia, lõigata sellele peale tükk võid (just nimelt lõigata, mitte õhukeselt määrida, eks ole) ja laotada kõige otsa õrnalt soolatud lõhet või graaviforelli. Kahjuks ei või diabeetik endale tavalist valget saia lubada, aga siingi leidub lahendus kui viitsid ise küpsetada. Tegin sellise saia, milles süsivesikuid tuleb ehk grammike viilu kohta kui sedagi, oleneb sellest, kui palju jahudes süsivesikuid on. Terves pätsis on süsivesikuid alla 10 grammi.

DSC_0368

150 g võid
6 muna
1 dl mandlijahu
1,5 dl pofiberit
2 spl psülliumit (või fiberhuski)
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl pansoola
kaunistuseks seesamiseemneid ja kui tahad kardemonisaia, siis lisa taignasse 0,5 tl purustatud kardemoni

Või sulatada, munad vahustada, kuivad ained segada omavahel ja siis keerata kõik taignaks kokku. Taignal peab laskma mõned minutit seista, et pakseneks. Küpseb 180 kraadiga 45 minutit.

DSC_0372

See sai jääb mõnusalt vetruv ja õhuline ega pudene lõigates laiali. Sobib ka täitsa niisama ilma katteta süüa, aga eriti hea maitseb see Saaremaa piimatootjate tehtud päikesekuivatatud tomatitega võiga.

 

Lihtne rukkileib

Kõige raskem on mul olnud loobuda leivast. Kui süsivesikuvaese söömisega alustasin, sõin esimesel paaril kuul hommikuti kaks viilu Rukkipala, hiljem olen võtnud vahel harva viilu Jassi seemneleiba, aga parem on neist siiski loobuda. Inglise keeles on hea sõna “triggering” ja see on just see, mida leivad minuga teevad. Ma tahan peale üht viilu veel ja veel. Tuttav tunne? Lisaks on leivas palju süsivesikuid, aga kui tahan nendega piiri pidada ja lisaks ka köögivilja süüa, ajan oma süsikate normi lõhki.

Kes leivast loobuda ei suuda, siis siin on üks hea asendus.

RUKKILEIB

60 g rukkilinnasejahu
30 g pofiberit
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl pansoola
100 g võid
5 muna
seesamiseemneid toreduse pärast

Sulata või, sega kuivad ained omavahel ja vahusta munad. Keera kõik kokku, tõsta taigen vormi ja lase sel 5 minutit seista enne ahju panemist. Küpseta 180 kraadiga 30 minutit.

DSC_0386

Päts leiba kaalub umbes 400 grammi, sellest saab umbkaudu 15 viilu. Ühes viilus leivas on 3,3 g süsivesikuid, seda on 4-5 korda vähem kui leivas, mida ostad poest.

Selline leib säilib väga hästi ka toatemperatuuril. Küpsetan tavaliselt kaks vormitäit korraga, neid jätkub meie perele vähemalt nädalaks. Hoian leibu lahtiselt köögikapi peal, nädalaga ei juhtu nendega seal veel midagi.